Milline hakkab tuleviku linnades välja nägema parkimine? Kas parkimiskohti on tulevikus üldse enam vaja? Isejuhtivate autode ja sõidujagamisteenuste tõus on linnaplaneerijate seas tekitanud küsimusi avalike parkimishoonete ja nende vajalikkuse kohta.

Inimeste transpordiharjumustes on toimumas suur muutus

Ühe kinnisvarafirma poolt läbi viidud uuringu kohaselt on autoga sõitmise põhimõttes toimumas suur muutus. USAs kasutavad alla 30-aastased inimesed ühistransporti seitse korda suurema tõenäosusega kui 60-aastased. Lisaks on viimase kolmekümne aasta jooksul noorte inimeste seas juhiloa taotlemise hulk langenud pea 20 protsenti.

California osariigis asuva Davise linna vanemplaneerija Brian Abbanati sõnul omavad noored inimesed samuti üha vähem autosid. Davise linna peetakse üheks kogu Põhja-Ameerika kõige progressiivsemaks linnaks. Aastal 1967 oli see üks esimesi omavalitsusi, kus loodi eraldi ratturitele mõeldud sõidurajad.

“Tehnoloogiad tulevad ja lähevad,” ütles Abbanat väljaandele DigitalTrends. “Kütuseelemendid pidid olulised olema, siis Segway, nüüd on selleks e-rataste jagamise süsteemid.”. Pikemas perspektiivis ei planeeri Abbanat uusi parkimismaju rajada, selle asemel keskendub ta olemasolevatele võimalustele ning dünaamilistele parkimistasudele, mis sõltuksid näiteks kellaajast.

Muutused nõuavad linnaplaneerijatelt uusi lahendusi

Autobrändi Mini strateegijajuht Esther Bahne on samuti arvamusel, et parkimine muutub peagi drastiliselt. “Asi pole ainult autotööstuses,” sõnas ta. “See puudutab kogu keskkonda. Parklatest vabanemine tekitab tänavatele rohkem ruumi, mis lubab rajada rohkem parke ja vähendab sedasi saastet.”

Bahne on autotööstuses töötanud üle 14 aasta ning sõnas, et elektrifitseerimine, sõidujagamine ja isejuhtivate sõidukitega kaasa tulevad muutused nõuavad tuleviku linnade planeerimises loovaid ideid.

Uusi lähenemisi võib juba praegu rajatavate parklate puhul näha. Las Vegases rajatakse nüüd parkimismaju sedasi, et neid tulevikus ümber oleks võimalik ehitada. Parklasse viiv kaldtee jäetakse hoonest väljapoole, et seda oleks võimalik tulevikus maha lõhkuda ja hoone näiteks elamiskompleksiks muuta.

Tuleviku parklad võivad ühel hetkel muutuda kontorihooneteks

Sarnased kaalutlused mõjutavad ka kontori- ja elamishoonete disaini ja ehitust. Parkimismaju tulevikuks ehitades tuleb seega arvestada, et kortermaja või kontorihoone vajab ka veevärki ja elektrisüsteeme, mida tavalise parkimishoone juures muidu ei tuleks arvestada.

Kõik need küsimused puudutavad ka kaubandushoonete omanikke, kes peavad nägema 30 aastat tulevikku ning arvestama võimalusega, et võibolla ei sõida inimesed enam sel ajal peamiselt enda autoga ning ei vaja nii palju parklaid.

See tähendab jällegi, et vanakooli parkimismaja omamine ei pruugi enam tulus olla ning rajada tuleb juba “tulevikukindel” hoone, mille saab vajadusel ümber ehitada.

“Kuid on väga raske näha muutusi, mis ees ootavad,” sõnas Davise linna esindaja Brian Abbanat. Kuigi linnal on olnud rattarajad juba üle 40 aasta, maadleb nüüd linnavalitsus e-rataste ja rollerite jagamisteenustega, kuna linna nõuete kohaselt tuleb rattaid selleks ette nähtud hoidikutes lukus hoida.

Võib vaid ette kujutada peavalu, mida võib tähendada olukord, kus inimesed reisivad peamiselt isejuhtivaid elektriautosid jagades.