Tuleviku linn

Raport: millised on maailma kõige ohutumad linnad ja kuidas sinna edetabelisse saadakse?

Tokyo on kolmandat aastat järjest ajakirja The Economist indeksi järgi maailma kõige ohutumaks linnaks hinnatud. Indeksis seati ritta 60 linna 57 erineva näitaja järgi, mis katsid nii digitaal-, tervise-, taristu- kui ka isikliku turvalisuse valdkondi.

Nimekirja eesmärgiks on linnaturvalisuse erinevaid külgi näidata, mistõttu on näitajad ka selgelt nelja eraldiseisvasse kategooriasse jagatud. Top kümnesse pääsenud linnadest kuus asuvad Aasias, kuid indeksi koostajate sõnul ei mängi geograafiline asukoht statistiliselt olulist rolli.

Lisaks Tokyole on top kümnes veel Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast esindatud Singapur (2. kohal), Osaka (3. koht), Sydney (5. koht), Seoul (jagab 8. kohta) ja Melbourne (10.). Euroopat esindavad Amsterdam (4. koht) ja Kopenhaagen (8. koht) ning USA ja Kanada poolt mahuvad esikümnesse veel Toronto (6. koht) ja Washington DC (7. koht).

Esikümne linnade tulemuste taga on indeksi järgi põhiliste elementide – kerge ligipääs tervishoiule, spetsiaalsed küberturvalisuse üksused ja plaanid hädaolukordade puhuks – olemasolu ning pidev areng.

Samas näitab raport, et erinevad kategooriad on omavahel korrelatsioonis: kui linnal on head tulemused ühes kategoorias, on need üldjuhul ka teistes kategooriates kõrgemal. Vähem on selliseid tulemusi, kus näiteks digitaalne turvalisus on kõrgel tasemel, kuid ülejäänud kategooriad on madala skooriga.

Huvitav on ka asjaolu, et enamike linnade tulemused on suhteliselt suure varieeruvusega, kuid esikümnes on erinevused üldjuhul väga madalad – top 24 linna vahel on erinevusi 10 punkti jagu, kuid järgmised 36 linna on omavahel kokku 40-punktise erinevusega. See näitab selgelt, et kõrgema skooriga linnad on omavahel üldjuhul sarnasemad kui linnad, mis nii kõrgeid tulemusi ei saanud.

Raport näitab ka seda, et kõrgema keskmise sissetulekuga linnadel on üldjuhul kõrgemad skoorid. See on ka mõistetav, sest investeeringud taristusse ja tänapäevastesse turvalahendustesse nõuavad suuri investeeringuid.

Huvitav on aga asjaolu, et madalama keskmise sissetulekuga linnades on ka sätestatud ambitsioonid tunduvalt madalamad. Indeksi koostajate sõnul on planeerimine ja eesmärkide seadmine linnade arengus üks olulisimaid samme, mis kahjuks paljudel linnavalitsustel hooletusse on jäänud.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.