Lastele räägitakse, et päkapikud elavad seentes. Ei tea kust sellised jutud pärit on, võib olla said need kunagi ammu ennemuistsel ajal alguse käbseseente söömisest, mis vanarahval pea sassi ajas ja kõikvõimalikke hallutsiantsioone esile kutsus.
Majad ja seened pole ajalooliselt just suured sõbrad olnud, kui välja arvata seenekujulised müügiputkad ja laste mängupaviljonid. Pigem tähendab seen seinas majavammi, mille puhul kõige halvemal juhul tuleb maja ümbritseva kaitseks maha põletada.
Nii materjaliteaduses kui näiteks tehisliha loomises on seeneniidistik siduva materjalina uurimise all olnud juba mõnda aega ja andnud ka korralikke tulemusi. Sellest saab luua nii pakkematerjale, kunstnahka, tehisliha ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud meditsiinitarvikuid või muud.
Ka Eesti ettevõte arendab seenest ehitusmaterjale
Eestist pärist startup Myceen on uurinud seeneniidustiku kasutamise võimalusi juba pikalt ja nende tootearendus on jõudnud nii mööbliesemete, lambikuplite kui ka näiteks summutavate seinapaneelide tootmiseni.
Tehnoloogia ise põhineb puidujääkidel, mis asetatakse vormi ja lastakse seeneniidistikku täis kasvada. Seenmaterjalist ehituskive on toodetud ka näiteks riisist. Sealjuures on selline materjalitootmine väga madala süsinikujalajäljega, sest seen lihtsalt sööb algmaterjali ära. Aga samuti saab selleks kasutada klaasijäänuseid, mis muidu looduses ei lagune: seen kasvab ümber klaasi.
Kui toode on valmis, siis seened enam edasi ei kasva, nende elutsükkel lõppeb, kuid materjal kestab edasi. See seob süsinukku ja lagunemisel loodus ei reostu. Lisaks on tegemist küllaltki tulekindla materjaliga, mis eritab ka vähem suitsu kui sünteetilised materjalid.
Seenmaterjal on ka karhjurite suhtes küllaltki kindel, seda eriti piirkondades, kus näiteks puithooneid ohustavad termiidid.
Kunstnike ja teadlaste koostöö
Seente kasutamine hoonete rajamiseks käibki suuresti koostöös kunstnike-disainerite- arhitektidega ühelt poolt ja bioloogide-inseneride-materjaliteadlastega teiselt poolt. Mõte seenmaterjali ehituses ära kasutada, on arendusse jõudnud erinevates arendusrühmades. Selliseid projekte on Austraalias, Saksamaal, Eestis ja muljalgi üha suuremal arvul.
Sellise koosluse moodustavad näiteks projekti My-Co Space loojad, kes on seenmaterjalist plaatidest loonud erilise skulptuurhoone.
Tegemist on puitkarkassile toetuva 20 ruutmeetri suuruse paviljoniga, kus kõik eluks vajalik on olemas. Selle autorid on oma põhimõtted ja eesmärgi oma kodulehel sõnastanud järgnevalt: „Kuidas saaks ühendada bioloogilis-tehnilised lahendused ja peamised eluvajadused kokku võimalikult väiksel ruumil nii, et inimesed saaksid lihtsa vaevaga elada ja töötada piiratud ressurssidega maailmas?“
