Tartu südalinna kultuurikeskus on tuntust kogunud eelkõige vaidlustega, mille põhjustas ehitamiseks väljavalitud krunt sõjas hävinud hoonete asemel kunagi ajutisena rajatud pargis. Nüüdseks on asi siiski jõudnud sinnamaani, et otsus on kinnitatud. 16. detsembril tutvustati Tartus toimunud infopäeval ka rahvasuus Sükuks kutsutava hoone arhitektuurikonkursi tingimusi. Konkurss ise kuulutati välja jaanuari alguses.
SÜKU koosneb mitmest institutsioonist, mis on uues majas üksteisega seotud ja peaks üksteist toetama. Sinna tuleb veidi enam kui 7000 ruutmeetril linna raamatukogu, juba enam kui 80 aastat tegutsenud Tartu Kunstimuuseumi ekspositsioonisaalid ja tööruumid 3500 ruutmeetril (hoidlad on muuseumil ERMis Raadil ja jäävad sinna ka edaspidi), sündmuskeskuse saalid, väärtfilmikino ja ERRi Tartu stuudio ruumid.
Eri asutuste ruumid olgu ühendatud
Oluline on, et nii raamatukogu kui kunstimuuseumi ruumid oleksid omavahel ühendatud. Tegelikult on mõlemal institutsioonil kohati ka kattuvaid tegevusi. Raamatukogu korraldab samuti näitusi, mis erinevalt muuseumist on harilikult pühendatud harrastuskunstnike loomingule. Kunstimuuseumil on aga oma raamatukogu, mida soovitakse kättesaadavaks teha ka linnaraamatukogu külastajatele.
Mõlemad korraldavad ka üritusi, nii et sündmuskeskuse ruumid ning mõni väiksem koolituste, kohtumiste ja muude selliste seltskondlike tegevuste jaoks mõeldud ruum peaks olema nii raamatukogule kui muuseumile lihtsalt kättesaadavad.
Samas on raamatukogu ja muuseumi põhimõtted erinevad. Raamatukogu on sisuliselt taaskasutus, nagu arhitektuurikonkursi väljakuulutamisel tõdes asutuse juht Kristina Pai. Tegemist on tarbimisvaba ruumiga, kus kulutuurikogemuse saamise jaoks ei tule midagi maksta. Küll on raamatukogu juurde vaja planeerida kohvik, et kirjandust oleks võimalik sirvida ka kohvitassi taga istudes.
Muuseumi pääsemiseks tuleb osta aga pilet, nii et ruumide omavahel sidumisel tuleb ka seda arvestada. Piletit võib vaja minna ka sündmuskeskuse saalis toimuvatel üritustel.
Park peab pooles ulatuses säilima
Vaidlust, mille parki ehitamine kaasa on toonud, on arhitektuurikonkursi tingimustes ka arvestatud. Nimelt on üheks tingimuseks, et krundist vähemalt pool peab jääma pargiks ja soovitatavalt tuleks säilitada ka olemasolev kõrghaljastus. Ökoloogilisus ja rohelisus on kriteeriumiks, mida tingimused hoonelt mitut pidi eeldavad, alates hoone ja pargi omavaheli sidumise nõudest, sillutamata maa-ala võimalikult suurest pinnast kuni hoone ökoloogilise jalajälje arvutamise ja selle võidutöö valikus olulise kriteeriumina kehtestamiseni välja.
Korruseid võib hoonel olla kaks kuni neli. Samuti on lubatud rajada kuni paar maa-alust korrust. Sealjuures tuleb aga arvestada, et krunt asub osaliselt Tartu keskaegsete linnamüüride kohal. Seal, kus linnamüüri jäänused olemas, tuleb hoone rajada konsoolidele. Osaliselt tuleb säilitada ka arheoloogiline kultuurkiht.
Enne Teist maailmasõda, kui pargi asemel olid majad, läbis krunti keskelt Kauba tänav. Ka see tuleb mingil viisil nüüd markeerida.
Ühistranspordiga, jala, rattaga, taksoga
Lisaks sellele, et hoone peab olema igat pidi ligipääsetav erineva liikumisvõimega inimestele, on tingimustes mõeldud välja ka ootused sellele, kuidas inimesed keskusesse kohale jõuavad. Praeguse Tartu Kaubamaja poolsel krundi küljel on parkimisplats, mis sealt ära kaotatakse. Sellele küljele tuleb teenindav ligipääs, sest nii muuseumi kui ka televisiooni jaoks võib vahel olla vaja hoonele ligi pääseda küllaltki suurte autodega.
Hoone peab olema ligipääsetav igalt küljelt. Sealjuures on eelkõige arvestatud, et inimesed tulevad sinna ühistranspordi, jalgrataste või taksoga. Külastajatele tuleb maa alla projekteerida umbkaudu 200 parkimiskohta.
Konkursi lõpptähtaeg on käesoleva aasta 5. mai, mis tähendab, et hoone ideekavandi loomiseks on aega veidi üle kolme kuu. Täpsemat infot Süku arhitektuurivõistluse kohta leiab Tartu linna koduleheküljelt.
