Vanad hooned on energia raiskamise seas linnas üsnagi kõrgel kohal. Aegunud soojustus laseb soojusenergial maja seinte kaudu välja imbuda, elektrisüsteem on vananenud ning laes põletab raha hõõgniit.
Kuus elamute halduse ja rajamisega tegelevat ettevõtet Helsingis ja Vantaas on asja kätte võtnud ning soovivad nüüd nutika tehnoloogia abil vanu hooneid energiasäästlikumaks muuta.
Ligi 70% kortermaja energiast läheb selle kütmisele. Samas puuduvad kortermajadel sensorid, millega mõõta, kas energia ka täie ette läheb, või kas hetkel on just vaja tube kütta. Seega võib oletada, et ligi kolmandik energiast läheb raisku, kasvõi juba näiteks selle peale, kui tube köetakse ajal, mil inimesi kodus pole.
Vaid mõned sensorid kortermajas vähendab energiakulude analüüsimiseks mõeldud kulusid 10 korda. Sensorite abil üritatakse teada saada, milline on efektiivseim moodus energia säästmiseks kortermajades.
Projekt, mis sai alguse sel kevadel, kestab 2020 aasta lõpuni ning valmib koostöös Helsingi ja Vantaa linna, Helsingi piirkonna keskkonnaamei ja Soome roheehitiste komisjoni vahel.
