Tuleviku linn

Uuring: Ülemiste City töötajate tööst haaratus on ülejäänud Eestiga võrreldes neljakordne 

Kui üle Eesti kogeb tööl meeldivat hooseisundit 20%, siis linnakus on see protsent 85. "Tänu Tartu Ülikooli teadlastele teame me kuhu suunas edasi liikuda ning mida saaks veelgi paremini teha," sõnas Ülemiste Cityt juhtiva Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits.Foto: Meeli Küttim

Ülemiste Citys tutvustati tervisliku linna mudeli arenguid, mille loomisel sai võetud eelmisel aastal sihiks töötajate tervis kui kõige väärtuslikum ressurss ettevõttes. Tartu Ülikooli korraldatud uuringuga kinnitati ka mudeli efektiivsust, et loodud lahendust saaks hiljem edukalt rakendada ka teistes linnades ja linnakutes üle kogu maailma. 

Kogukondlikule tervisele keskendumisest saab norm

Öpiku konverentsikeskuses tutvustati kolmapäeval, 20. aprillil uuringu avastusi, mille käigus sai kinnitust, et kaasaegse elu-, õpi- ja töökeskkonna loomisel saab järjest enam hügieeninormiks kogukondlikule tervisele keskendumine. 

“Me püüame linnaku töökeskkonda tuua vaimset, füüsilist ning sotsiaalset heaolu toetavaid praktikaid ja teha seda koos Ülemiste kogukonnaga. Tänu Tartu Ülikooli teadlastele teame me kuhu suunas edasi liikuda ning mida saaks veelgi paremini teha,” sõnas Ülemiste Cityt juhtiva Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits.   

Linnaku keskkond paistab silma just oma näitajate poolest, mis teevad mitmel tasandil silmad ette ka Eesti töötajate heaolu üldstatistikale. “Uuringu tulemused tõestasid omal moel tervisliku linna mudeli efektiivsust ja näitasid, kuidas esmapilgul lihtsad sekkumised võivad tulevikus ka teiste linnakute arendamisel olla väga tulemuslikud,” rääkis Tartu Ülikooli RAKE analüütik Maie Kiisel. 

Ülemiste Citys on end sisse seadnud ka Nordea Eesti, kus töötab ligi 900 inimest. Kõik ettevõtte töötajad teevad n-ö klassikalist kontoritööd arvuti taga istudes, mistõttu on terviseteemad nende jaoks väga olulised.

Ergonoomilised töövahendid, puhke – ja massaažitoad ning tervisekindlustuse olemasolu tagamaks ligipääsu eriarstiabile, on vaid mõned nendest lahendustest, mida Nordea töötajatele pakutakse. Tervisliku linna mudel annab teadus – ja andmetepõhise materjali, mille põhjal saab ettevõtte terviseteemasid veelgi efektiivsemalt edasi arendada.

“Planeeritud tegevustele ja eesootavale soojemale ajale mõeldes tekitab kõige suuremat elevust võimalus pakkuda meie inimestele järjepidevat terviseedendust nii tööl olles kui vaba aega veetes. Loodetavasti aitab see kaasa tööga seotud pingete leevendamisele ning üldisele õnne – ja rahulolutunde kasvule,” kommenteeris Nordea personalijuht Jaana Pedras.  

Linnaku tervisekäitumise uuringu fookuses oli inimese füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Neid jälgiti kolmelt erinevalt tasandilt – mida saaks ära teha töötaja ise, mida tööandja ja mida linnak ehk keskkond tervikuna. Esimest kahte, ettevõtte ja isiku tasandit arvesse võtvaid mudeleid on erinevaid, aga teadaolevalt pole ükski linn, linnak, riik või arendaja arvestanud korraga neid kõiki. See teeb mudelist unikaalse toote maailmas, mida on võimalik ka edasi arendada. 

Meeldivat hooseisundit kogeb tööl 85% töötajatest 

Rahvusvaheliselt tunnustatud soovitus on liikuda päevas vähemalt pool tundi intensiivselt. Vähemalt neljal päeval nädalas järgib seda soovitust 33% linlastest, Eestis tervikuna vaid 19% täiskasvanutest. Töötajate liikumisharjumusi kujundatakse läbi töiste tegevuste ja liikumise ühendamise, näiteks kõnnikoosolekud, Bike 2 Work challenge, välitöökohad ja treppide kasutamise populariseerimine trepijooksude ja trepikodade atraktiivsemaks muutmise näol.  

Eesti tööealise elanikkonnaga võrreldes on linnakus rohkem neid, kes töötavad süvenenult ja positiivse õhinatundega. Näiteks kui üle Eesti kogeb tööl meeldivat hooseisundit 20%, siis linnakus 85%. Mudel ja tehtud uuring annab nii mõnegi vastuse – kuidas teha nii, et selline hooseisund püsiks koos hea tervisega.

Uuest mudelist tulenevalt on ootused pakkuda  töötajatele vaimse tervise nõuandekoolitusi ja vaimse tervise mentorite teenust. Ühtlasi toetaks linnaku töötajate heaolu lisaks muudele linnaku terviseteenuseosutajatele ka  tervisetehnoloogia idufirma Activate Health, mille rakendus on abiks vaimse ja füüsilise vormi arendamisel.  

Stressivabam kui mujal

Kuigi linnakus tehakse palju tööd, võetakse tööd sagedamini stressivabalt kui mujal. Selle eelduseks on eesmärgistatud, kaasahaarav ja hästi korraldatud töö, mille käigus on töötajatel võimalik rakendada oma oskusi ja arendada neid koostöös kolleegidega. Ühtlasi toetatakse seltsivust ka väljaspool ettevõtte võrgustikku, viies aastas läbi üle 100 kogukonnasündmuse.  

Linnak on üha rohkem kui üks pere ja linnakus liikudes on saamas heaks tavaks ka üksteist tervitada – 62% linlastest on siin tuttavaid, kuigi nendega ei töötata ühes asutuses. Samuti soovivad pooled linnakus töötavatest inimestest linnaku arengus kaasa rääkida. See näitab, et linnakut tajutakse sõbraliku töökeskkonnana, kus veedab iga neljas ka töövälist aega.  

Selleks, et kõik eelpool väljatoodu vaid kasvujoones liiguks, on tööandjatele oluline välja töötada terviseteenuste ja juhiste platvorm, mis toetaks nii töötajate füüsilist (kõnni – ja õuekoosolekud toiduga), vaimset (vaikuseruumid üldkasutataval alal) kui ka sotsiaalset tervist (linnaku tänavafestival). Selleks loodab linnak saada tuge ka uutelt tervise teenuseosutajatelt, kes kolivad Ülemiste City uude Tervisemajja 2 (Tervisemaja 1 avati linnakus kaks aastat tagasi). 

Ülemiste City on Baltimaade suurim ärilinnak, mis koduks ligi 500 ettevõttele ning kus töötab, õpib ja elab kokku üle 14 000 inimese. 36 hektaril on välja arendatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, rahvusvahelised haridusteenused lasteaiast kõrghariduseni, rahvusvahelised perearsti- ja tervishoiuteenused, kodud ning muu eluks vajalik. Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.