Tark linn töös: kuidas hoida autod eemal tänavatelt, kus nad sõita ei tohi?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Liiklus Williamsburgi linnas, mis ühendab Manhattani ja Brooklyni linnaosi.Foto: Scanpix/AP Photo/Mary Altaffer.

Brooklynis kasutavad autodele suletud Fulton Streeti – naabruskonna peamist kaubanduseks mõeldud läbikäiku – umbes 3000 autot kuus, hoolimata sellest, et seal tohivad sõita ainult bussid.

See tekitab probleeme tänavat kasutavatele bussiga sõitvale reisijale, kelle sõiduaeg sõltub vabadest sõiduridadest. Samuti sõidavad tänaval ratturid, kelle ohutus sõltub samuti autovabast liiklusest.

Korralik lahendus nõuab korralikku eeltööd

Mittetulundusühing Downtown Brooklyn Partnership (DBP) soovis takistada tänaval ebaseaduslikult sõitvaid autosid, kuid ei teadnud, kust peamine autoliiklus tänavale jõuab. Hiljuti leiti, et 84% ebaseaduslikult sõitvatest autodest tulevad suure liiklusega kõrvaltänavalt Flatbush Avenue’lt, kuhu linnavalitsus saab nüüd suunata rohkem järelvalvet.

Kasutades idufirma Numina kogutud andmeid, on DBP selgitanud välja, kuhu suunata oma peamine autovastane jõupingutus. Numina kasutab tänavapildis erinevate objektide mõõtmiseks tänavavalgustuse külge paigutatud kaameraid, mis tuvastavad autosid, jalakäijaid, rattureid ja busse (kuid ka prügikotte, jalutuskärusid ja palju muud).

Erinevate objektide linnapildis liikumine tuvastatakse ilma tavapäraste järelvalveprobleemideta, mis sellise tehnoloogiaga tekkida võib, kuna Numina ei kasuta näo- ega numbrimärgituvastust. Otsitakse ainult objekte ja mustreid.

Pilootprojektis leitakse teooriale praktiline kasutus

Pooleaastase pilootprojekti käigus tulid lisaks Numinale kokku veel kaks idufirmat: Carmera ja Citiesense. Lisaks Fultoni tänava autoprobleemile uuris Numina näiteks seda, kuidas tänavatele paigaldatud tellingud mõjutavad jalakäijate kõndimise marsruuti.

Carmera kasutab autodesse paigaldatud sensoreid, et koguda andmeid isejuhtivate autode, tänavate liiklustiheduse ja selliste olukordade kohta, kus autod napilt jalakäijatest mööda sõidavad. Kahe idufirma kogutud andmed peaksid aitama linnavalitsusel otsustada näiteks seda, kuhu rajada rattateid ja ülekäiguradasid.

Kolmas idufirma Citiesense ei loo andmeid, vaid kogub neid. Citiesense’i platvorm jäädvustab kõik, mis tänavatel eksisteerib, alustades tänavamüüjate ja rattahoidikute ning lõpetades restoranidega. Koos Numina ja Carmera kogutud andmetega peaks naabruskonnad suutma liiklusvooge visualiseerida ja näha oma tänavate puudusjääke.

Kogu projekti eesmärgiks on tuua nutika linna tehnoloogia ja kogutud andmed ainult teoreetilisest raamistikust väljapoole ning seda ka päriselt kasutada. Jalakäijate arv ja liiklusmustrite kujutamine tähendab vähe, kui seda ei suudeta ohtlike olukordade vähendamiseks ja tänavatel oluliste täienduste sisse viimiseks kasutada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.