Kuidas ehitada energiatõhusat maja, mis omakorda aitaks keskkonnasõbralikumaks saada tervel linnaosal? Selleks ei pea jalgratast uuesti leiutama – Stanfordi ülikooli teadlased töötasid välja analüüsi, mis annab ülevaate järjest energiatõhusamate linnaosade ümberkujundamisest ning pakub välja selleks sobiva raamistiku, kirjutab ScienceDaily.

Linnad on suurimad saastajad

Stanfordi ülikooli analüüsis on arvesse võetud nii elektri-, reoveepuhastus-, jahutus- ja küttesüsteeme, mille abil oleks võimalik muutuda energiasäästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks mitte vaid üksikutel majadel, vaid suurematel linnaosadel, aitamaks seeläbi ka elanikel igapäevaseid kulutusi vähendada.

ÜRO andmetel moodustavad just linnapiirkonnad enam kui kaks kolmandikku ülemaailmsest energiatarbimisest ning vastutavad suurel hulgal atmosfääri lenduva süsinikdioksiidi heitkoguste eest. Samuti vähenevad linnapiirkondades järjest puhta joogivee varud, mis esitavad omakorda praegustele linnade veetehnika süsteemidele suure väljakutse.

Lahendus seisneb aga ei milleski muus kui kõikide süsteemide koostöös: selle asemel, et juhtida kõike suurtest elektri- või veejaamadest, oleks nutikam integreerida olemasolevad lahendused kohalikule tasandile ning need nn sõbralikus sümbioosis üksteise kasuks tööle panna.

Näiteks võiks kulutamata jäänud elektrit kasutada edukalt reoveesüsteemide töös või heitvett omakorda elektri tootmisprotsessi jahutamiseks.

Energiatõhusus paraneb märgatavalt

Ehkki näiteks elektri- või veejaamad on reeglina võrdlemisi massiivsed ning võivad skeptikute hinnangul rikkuda linnapilti, on täiustatud tehnoloogiaid kasutades võimalik ehitada neid ka väga kompaktselt. Uuenduslikud jaamad võiksid muu hulgas töötada taastuvate energiaallikate abil.  Iga ühisjaam võiks teenindada ühtekokku 100 kuni 1000 hoonet, olenevalt hoonete suurusest ja linnaosa elanike arvust.

Pärast sellise lähenemisviisi rakendamist on Stanfordi ülikooli teadlased näinud märkimisväärset energiatõhususe paranemist. Näiteks leiti analüüsis, et elektri- ja veesüsteemide ümbermõtestamine vähendas süsinikdioksiidiheitest tulenevat sotsiaalset, keskkonna- ja majanduslikku kahju koguni 75%.

Niisiis aitaks uus lähenemisviis parandada linnaosade keskkonnasäästlikkust, aga ka majanduslikku jätkusuutlikkust, läbi mille väheneb ka kahjulike heitmete hulk. 

Siiski annab raamistikuga minna veelgi kaugemale: näiteks võiks sarnase süsteemi alusel kujundada ümber ka liikluse või prügi äraveoga seotud lahendusi, mis ajale on jalgu jäänud. Seega võib vaid ette kujutada, millised võiksid keskkonnasõbralikud linnad tulevikus välja näha.