Andmeid tekib tänapäeval kõikjalt ja lugematus koguses. Tehnoloogia kiire arengu najal võib andmetega süsteemselt kauplemisest tulevikus saada täiesti uus ärisuund, arutlesid suurte tehnoloogiaettevõtete juhid äsja Ülemiste City Future Forumil.
Nortali ärijuht Peeter Smitt leidis, et andmeid võib küll vaadata kui kaupa või toodet, kuid täna ei ole veel andmetega kauplemiseks reaalset platvormi ega kohta. “Andmetega kauplemiseks oleks vaja välja tulla täiesti uue ärimudeliga. Kui keegi saab selle loomisega valmis, on muutused kiired tulema,” nentis ta.
Technopolis Ülemiste juhatuse liigeMartin Seppälä selgitas, et andmete kogumine on ettevõtetele abiks investeeringute tegemisel kui ka tegevuste planeerimisel. See aga ei tähenda, et andmeid tasuks lõputult või eesmärgitult koguda.
“Andmete turvalisus on viimastel aastatel väga teravalt luubi alla võetud ja eriti suurettevõtted peavad kriitiliselt hindama, missuguseid andmeid neil on tegelikult vaja. Näiteks võib olla kasu sellest, kui koguda infot, kui paljud inimesed eelistavad parkida auto teatud piirkonnas, kuid mis kell iga üksik sõidukijuht parklasse saabus, ei pruugi olla enam mõistlik infokogumine,” selgitas ta.
Kuna andmeid on siiski massiliselt ja nende kogumise viis laieneb üha jõudsamalt, siis võib tema arvates andmetega kauplemisest saada omaette ärisuund.
Ericssoni juht Andrus Durejko jäi seisukohale, et (ava)andmed peavad olema avalikud kasutatavad ja ühiskond võidab sellest tervikuna.
Elcogeni tegevjuhi Enn Õunpuu hinnangul on aga peamine küsimus, kuidas andmeid koguda, töödelda ja senisest efektiivsemalt kasutada. Selge on see, et mida rohkem andmeid, seda rohkem on vaja neid töödelda.
“Tänapäevases maailmas, kus andmete hulk kahekordistub igal aastal, tuleb seega mõelda ka andmete haldamisele kuluvale energiale ja sellele, kuidas teha seda jätkusuutlikult,” sõnas Õunpuu. “Samas ei tasu ka unustada inimlikku faktorit. Näiteks vastates küsimusele “Kuidas magasid?” ei peaks olema loomulik vastus nutikellalt loetud kõige värskeimad näitajad. Isegi kui andmed on laialt kättesaadavad, tasub jätkuvalt usaldada oma “kõhutunnet”.”
Andmekasutuse üle tulevikus arutleti eile Ülemiste City Future Forumi käigus, kus fookuses on kolm tulevikku vaatavat valdkonda – uute ärimudelite loomine ja rakendamine, talentide avastamine ja arendamine ning roheline mõtteviis kui uus tegelikkus ja ärivõimalus.
Ülemiste City Future Forumi infot näed SIIT.
Ülemiste City 36 hektaril on nüüdseks välja ehitatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Linnak on koduks ligi 500 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks enam kui 13 000 inimesele. Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.
