Tuleviku linn

Tippspetsialistid avaldavad: terved talendid viivad iga ettevõtte uutesse kõrgustesse

Maikuu on Ülemiste Citys tervisekuu, mille raames hõivavatakse parkimismajade katused erinevad välitreeningutega.Foto autor: Marek Metsalaid

Juuni alguses toimuval Ülemiste City Tervisekonverentsil keskendutakse talentide tervisejuhtimise trendidele, tulevikule ning jagatakse praktilist nõu – kuidas saaks iga ettevõte oma meeskonna ja töötaja ise oma tervise lihtsate näpunäidete abil järgmistele tasanditele viia ning kuidas saab ümbritsev kogukond saab tervislike eluviiside juurutamisele hoogu anda.

2. juunil Ülemiste Citys toimuval tervisekonverentsil võetakse fookusesse kolm põhisuunda – vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis. Rohkem kui 20 erinevat tervisevaldkonna tippspetsialisti avaldavad põnevaid teaduslikke fakte ja avastusi, tervisejuhtimise trende ja tulevikusuundasid, case study’sid ja parimaid praktilisi tööriistasid, väljakutseid ja tervise(bio)häkke.

“Ülemiste City jaoks on tervise valdkonna arendamine pigem põnev kasvutrendis olev võimalus kui väljakutse. Ei ole saladus, et ettevõtted tunnevad üha enam huvi oma talentide tervise eest hoolitsemisel ning targalt tervisesse investeerimises nähakse juba suurt väärtust,” räägib Ülemiste Cityt juhtiva Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits. 

Linnak panustab järjest enam tervisliku keskkonna arendamisse – olgu selleks erinevate sportimisvõimaluste loomine või -võistluste korraldamine, teadmiste jagamine, töötoad, coaching’ud, terviseteenuste arendamine, koostöö teadusega või ka näiteks aprilli alguses tehtud investeering tervisetehnoloogia idufirmasse Activate Health

“Kunagi plaanisime alustada terviseteenuste pakkumist linnakus kahe perearstiga, millest tänaseks on kasvanud 250 spetsialistiga tervisemaja. Oleme veelgi laienemas ning paari aasta pärast on juba üle 650 tervisespetsialisti siin meie kogukonna tervise eest hoolt kandmas,” räägib Pärnits linnaku tervisemaja laiendamise plaanidest. 

“Hiljutisest uuringust koostöös Tartu Ülikooliga tuli välja, et Ülemiste Citys töötavate inimeste tööst haaratus on ülejäänud Eestiga võrreldes neli korda kõrgem. Kuidas aga on mõned meeskonnad, ettevõtted ja keskkonnad teistest edukamad ja mida teistel oleks neilt õppida? Need on meie jaoks väga olulised küsimused ning just nendele teemadele otsimegi tervisekonverentsil ühiselt inspiratsiooni ja praktilisi lahendusi,” lisab Pärnits. 

Vaimne tervis kui iga ettevõtte kõige olulisem ressurss

Üheks oluliseks osaks konverentsil on vaimne tervis. Sageli veedavad inimesed töökeskkonnas rohkem aega kui oma kodus, mistõttu on oluline, et töötaja tunneks end töö juures hästi. Üle 200 teadusartikli avaldanud Oslo Ülikooli psühholoogiaprofessor Arne Holte räägib töötaja vaimsest heaolust kui ettevõtte kõige tähtsamast ressursist. “Kui töötaja vaimne tervis on halvenenud, siis kannatavad kohe ka teised osad – suhted töökaaslastega, tööhoog, produktiivsus jne,” selgitab Holte.

Kõrged ootused tööülesanneteks, töötaja vähene kontroll oma töövoo üle, vähene sotsiaalne tugi, tasakaalust väljas pingeline töö ja sellest saadav tunnustus – need on vaid mõned näited, mis võivad Holte sõnul takistada pikemas perspektiivis töö tegemist tekitades ärevust või depressiooni.

“Vaimne tervis on vast veelgi olulisem kui füüsiline tervis, kui mõtleme töö tulemuslikkusele,” arutleb Holte. Samas toob ta välja, et füüsiline aktiivsus on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid võimalusi, millega saab tagada vaimset tasakaalu.

“Juhtimisstiil on tööalase vaimse tervise tegur, mida ei tohi alahinnata” selgitab Holte, kelle sõnul peaks olema see ettevõtte juhtimisstiili poliitikate kavandamisel kindlasti arutluse all. “Kui alluv tunneb, et saab juhiga oma tööülesannetest vabalt rääkida, siis tagab see ka üldise suhtluse kõrge kvaliteedi ning töötaja tunneb end tunduvalt kindlamalt,” lisab Holte.

Printer ei pea asuma kohe käeulatuses ja prügikast ei pea olema laua all

Koroonaperiood pani paljudele inimestele põntsu. Kui enne liiguti vähemalt kodust töölegi, siis nüüd ei olnud enam sedagi liigutust vaja ette võtta. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja Merike Kulli sõnul näitavad uuringud, et õpilaste hulgas suurenes ekraani ees veedetud aega kordades ning samamoodi vähenes liikumisele kulutatud aeg. “Olen üpris veendunud, et sama saab välja tuua ka täiskasvanute juures,” nendib Kull murelikult.

Enese liigutamine päeva jooksul on aga ääretult vajalik. Kulli sõnul näitavad mitmed uuringud, kuidas füüsiline aktiivsus aitab kaasa ka vaimsele võimekuse paranemisele. 

“Lõunapauside ajal tasub kindlasti söömise ajaks lahkuda kontorilaua juurest,” annab Kull juba väikese näpunäite, kuidas oma liikumist suurendada. Samamoodi tasub mõelda ka, kuidas asetada kontoris printerid, prügikastid, kohvimasinad jms seadmed, mille juures on vaja aeg-ajalt käia. Kõik ei pea olema laua juures, vaid saab sundida inimese laua tagant püsti tõusma.

Samamoodi mängib Kulli sõnul rolli ka see, millised võimalused on loodud inimestele tööle tulemiseks. “Kas on olemas koht, kuhu ratas turvaliselt parkida, kas on võimalus riideid vahetada või vajadusel pesemas käia,” mõtiskleb Kull.

Kulli sõnul tasub mõelda, kas ka tööaja sees on soositud inimeste liikumised? Näiteks võiks töötaja käia vahepeal oma mõtteid kogumas kontorist väljas. Lisaks on ka koosolekuid, mida võikski pidada väljas kõndides ehk niinimetatud kõnnikoosolekud. “Kõige olulisem on vähendada pikaaegset ühes asendis istumist,” selgitab Kull.

Parem tervis võib olla meeskonna ühine inspireeriv eesmärk

Tervikliku töökeskkonna juures ei saa unustada ka inimestevahelisi suhteid, kuuluvustunnet, mis tekitab töötajates turva- ja heaolutunnet. “Omavahelise suhtlemise ja koos tegutsemise kaudu jõuavad inimesed ka tervislik eluviiside juurde,” selgitab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste professor Triin Vihalemm sotsiaalse tervise olulisust. Parem tervis saabki olla töökollektiivi ühine eesmärk, mille abil on võimalik kasvatada kogukonnatunnet ja inimeste heaolu.

Inimeste sotsiaalsele tervisele on kindlasti mõju avaldanud viimasel ajal esinenud kriisid – tervisekriis ning meile nii lähedal asuv sõda. “Distantsil töötamine on olnud väga raske väljakutse, sest puudub vahetu suhtlus,” räägib Vihalemm. Kodus töötamine on paljude jaoks löönud segi ka era- ja tööelu aja, mis võib põhjustada stressi. “Inimestel on puudu põgusatest suhetest – tervitustest, naeratustest ja tunnustavatest noogutustest,” lisab Vihalemm.

Vihalemm tervitab Ülemiste City terviklikku kontseptsiooni ja kogukonda, kus töötavad erinevad ettevõtted ning omavahel kohtuvad igapäevaselt täiesti võõrad inimesed. “Sotsiaalse tervise kohapealt ei olegi vaja arendada alati pikka ja sügavat suhtlust, vaid piisab heatahtlikkust kehakeelest ja minimaalsest verbaalsest suhtlusest,” selgitab ta. 

Ülemiste City on Vihalemma sõnul hea koht, kus leida ka kontorist väljastpoolt kaaslasi, kellega oleksid ühised huvid, mida aitab linnak oma loodavate võimalustega esile tuua. “Või kui on olemas juba seltskond, siis saab linnak pakkuda uusi ajendeid, kuidas tervislikumalt koos tegutseda – olgu selleks ilusa ilmaga kõnnikoosolek või ühised lõunad linnaku rohealadel,” märgib Vihalemm.

Ülemiste City Tervisekonverents 2022 toimub 2. juunil Ülemiste Citys Öpiku konverentsikeskuses. Rohkem kui 20 erinevat tervisevaldkonna tippspetsialisti avaldavad konverentsil põnevad teaduslikud faktid ja avastused, tervisejuhtimise trendid ja tulevikusuunad, case study’d ja parimad praktilised tööriistad, väljakutsed ja tervisehäkid. Konverentsile on piiratud arv kohti, kokku 150 osalejale.
Täpsem info kõigi esinejate ja kava osas: https://uct22.ulemistecity.ee/

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.