2020. aasta augustis suundus Berliinist Tegeli lennuväljalt Pariisi Air France’i AF 1235. See oli viimane lend, mis 1948. aastal ehitatud lennuväljalt startis. Pärast seda jaam suleti.
Koroonapandeemia haripunktis muudeti tegevuse lõpetanud Tegeli lennujaam pea üleöö üheks Euroopa suurimaks vaktsineerimiskeskuseks. Nüüd aga seisab külma sõja ajal ehitatud lennujaam silmitsi veelgi suuremate muutustega, avaldatakse veebilehtedel Danzeen ja webuildvalue.com.
Alale kavandatakse autovaba piirkonda, kus leiavad pesa tehnoloogiliste uuringute keskus, looduskaitseala ja Schumacheri kvartal ehk tark elamurajoon, kuhu on planeeritud kodud umbes 10 000 inimesele.
Berliinist kujundatakse jätkusuutlik ja nutikas metropol
Juba ainuüksi viimase paari aastaga on linnas endale koha leidnud ligi 3000 innovaatilist idufirmat, mille on asutanud noored üle maailma. Need ettevõtted asuvad Berliini ümber ehitatud uuenduslikes, omavahel ühendatud ja jätkusuutlike hoonetega linnakutes.
Vanast Tegeli viie ruutkilomeetri (see on üle kahe korra suurem kui näiteks vürstiriik Monaco) suuruse ala ehitustööd algavad 2022. aasta lõpus, esimene elamurajoon peaks valmima 2027. aastal.
Sellest saab seega justkui linn linnas ja arvatakse, et tohutu suuruse tõttu hakkab Tegel tõenäoliselt kaasa rääkima ka Berliini tulevase ilme kujundamisel – eesmärk on saada nutikaks jätkusuutlikuks metropoliks. Kohaks, kus uuenduslikes taristulahendustes saavad kokku elukvaliteet, jätkusuutlikkus ja tehnoloogia.
Ühtekokku nõuab see Berliini linnavalitsuse juhitav massiivne projekt avaliku ja erasektori investeeringuid ligi 8 miljardi euro ulatuses.
Lõviosa pindadest läheb ettevõtetele ja ülikoolidele. Arendajate plaanide kohaselt hakkab uues piirkonnas tööl käima u 20 000 ning haridust omandama vähemalt 5000 inimest.
Lisaks traditsioonilistele elukohtadele on asumisse kavandatud ka sotsiaalkorterid ning 10 protsenti elamispindades on reserveeritud üliõpilaskodude jaoks.
Autoliiklus keelatakse
Praegu kavandatava versiooni kohaselt keelatakse suures osas kogu piirkonnast autod. Piirkonda teenindav transport jätkusuutlik – ringi hakkavad vurama elektribussid, kergraudtee ja muidugi on ette nähtud ka jalgrattateed. Hoonete ehitamisel kasutatakse säästvaid materjale ning näiteks veesüsteem hakkab koguma vihmavett.
Berliini üsna ambitsioonikas arengukava näeb ette, et 2035. aastaks investeeritakse 28 miljardit eurot linna raudteeliinide ja maismaatranspordi uuendamisse ning fookus on rööbastranspordil.
Linnaraudtee võrku soovitakse laiendada 28% võrra, 194 kilomeetrilt 267 kilomeetrini. Samal ajal peaks 38% võrra suurenema ka töös olevate trammide arv. Mõned neist lõikavad metropoli tõenäoliselt kaheks, tähistades uut marsruuti: seda, mis ühendab Berliini tuhast tõusva futuristliku linnaosaga.
