Tuleviku linnas plastireostust ei teki? Selle putukavastse süljest avastati ensüümid, mis lagundavad levinud plasti tundidega

Teadlased kinnitasid, et vahaleediku vastsete sülg tõepoolest lagundas plasti.Foto: Shutterstock

Plastireostus on nii linnades kui looduses aina süvenev probleem, mis muuseas kahjustab oluliselt ka inimeste tervist. Äsja avalikustatud uurimistööga avastati aga vahaleediku liblika vastsete süljest kaks ensüümi, mis tõotavad tulevikus ühe väga levinud plasti ümbertöötlemist oluliselt lihtsustada.

Plastireostus on süvenev probleem

Teadupärast kaasneb moodsa aja mugavustega ka üht-teist ebameeldivamat. Näiteks erinevad plastid on seni veel mitmeti asendamatud paljude igapäevaste toodete valmistamisel. Samas ei ole need ka täielikult taaskasutatavad, vaid kipuvad hoopis lagunema ja keskkonda reostama. Igal aastal visatakse maha miljoneid tonne plasti, mis laguneb mikroskoopilisteks osadeks ning kahjustab nii inimesi kui teisi elusorganisme.

Üks levinumaid plaste on polüetüleen, mis moodustab 30 protsenti kogu plastitoodangust. Seda kasutatakse kilekottides ja muudes pakendites, mis moodustavad olulise osa ülemaailmsest plastireostusest. Polüetüleeni suuremas mahus ringlusse võtmise tehnoloogiad kasutavad praegu aga mehaanilisi protsesse ja loovad madalama väärtusega tooteid.

Õnneks tulevad lahendused suurtele probleemidele mõnikord ootamatult. Nõnda avastasid teadlased juba viis aastat tagasi, et ühe tuntud putuka vastse sülg lagundab polüetüleeni väga kiiresti. Uurimustöö, mille tulemused avaldati äsja teadusajakirjas Nature Communications, tõi ka selguse, mis selle võimalikuks teeb.

Uurimistöö üks autoritest, Federica Bertocchini, tegeleb vabal ajal mesilaste pidamisega ning komistas avastuse otsa mõned aastad tagasi, kui hooaja lõpul kärgesid ladustas. Nimelt olid need kaetud vahaleediku (Galleria mellonella) vastsetega. Selles ei olnud midagi ebatavalist, sest need vastsed suudavad erinevalt paljudest teistest liikidest vaha seedida. Seetõttu on vahaleedikud mesinike jaoks ka omamoodi peavalu, kuna kahjustavad kärgesid.

Bertocchini korjas vastsed kokku ja pani kilekotti. Mõne aja pärast kontrollides olid kilekotid auklikud. See tekitas aga juba küsimuse: kuidas see juhtus? Esmane uuring kinnitas, et kile polnud katki näritud, vaid keemiliste protsessidega lagundatud.

Et selgust saada, alustas Bertacchini koos kolleegidega Madridis asuvas Margarita Salase nimelises bioloogiliste uuringute keskuses aastatepikkust uurimistööd, mille tulemused oktoobri alguses avaldatigi.

Putukavastsete sülje uurimisest võivad sündida uued tehnoloogiad

Teadlased kinnitasid selles, et vahaleediku vastsete sülg tõepoolest lagundas plasti: täpsemalt lõhkus polüetüleeni pikad süsivesinikahelad väikesteks ahelateks. Samuti tuvastati, et lagundajateks on kaks süljes leiduvat ensüümi, mis nimetati iidsete Kreeka ja Rooma viljajumalannade auks vastavalt nimedega Demetra ja Ceres.

“Meie teadmiste kohaselt on need esimesed ensüümid, mis on võimelised toetemperatuuril ja väga lühikese aja jooksul polüetüleenkile sellisel moel mõjutama,” kirjutasid teadlased. See tähendab, et uuringu tulemused võivad tulevikus viia uute ja kulutõhusate plasti ringlussevõtu lahendusteni jäätmete ümbertöötlemise keskustes või isegi kodudes. Tõsi, võimalike tehnoloogiate kasutuselevõtuni läheb veel aega, sest enne on vaja teha hulk uurimistöid.

Tegu ei ole siiski esimeste organismidega, kes mõnda plasti lagundada suudavad. Näiteks 2016. aastal teatasid teadlased Jaapanist leitud bakterist, mis lagundab polüeteentereftalaati (PET). Selle avastuse tulemusena loodi ensüüm, mis võib kiirelt lagundada ja biolagunevaks plastiks muundada PET-plastist toodetud joogipudeleid.

Kuigi tuleviku tehnoloogiad võivad erinevaid plaste senisest kulutõhusamalt ümber töödelda, tasub siiski meeles pidada, et laiemas kasutuses neid veel ei ole. Seega on jätkuvalt oluline nii plasti kasutamise vähendamine kui juba kasutatu nõuetekohane kogumine ja ümbertöötlemine, et vähendada uute plastide tootmise vajadust.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.