Tuleviku linn

Ülemiste City ettevõtete kasv tõi koroonaperioodil Eesti riigile üle 26 miljoni euro täiendavat maksutulu

IT-sektor jätkab kiirel kasvukursil

Ülemiste Cityt arendava Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits tõdeb, et Ülemiste linnaku tehnoloogia ja targa tööstuse sektor suudab kasvu jätkata ka kõige keerulisematel aegadel.Foto: Mainor AS

Värskest majandusuuringust ilmneb, et Ülemiste City jätkas kasvukeskkonnana kiiret arengut COVID-pandeemia mõjudest hoolimata. Venemaa invasioon Ukrainasse muudab aga lähiajal põhjalikult tervet taastuvenergia sektorit. 

Ärilinnaku ettevõtted on COVID-laine mõjudega hakkama saanud edukamalt kui ülejäänud Eesti ettevõtlussektor

Baltimaade suurima ärilinnaku ettevõtetel on õnnestunud COVID-laine mõjudega hakkama saada edukamalt kui ülejäänud Eesti ettevõtlussektoril, mis väljendub IT-sektori kiires arengus, uute töökohtade loomises ning toodetava lisandväärtuse ja tööjõumaksude osakaalu jätkuvas kasvus. Maailmamajanduse teadmatusse paisanud ja tarneahelakriisi põhjustanud Venemaa – Ukraina sõda kiirendab aga rohepööret ja pakub energeetikasektori ettevõtetele uusi võimalusi.

Majandusuuring näitab, et Ülemiste City ettevõtted tõid perioodil 2020 a. II – 2021 a. IV kvartal Eesti riigile täiendavat maksutulu 26,7 miljonit eurot. Võrreldes ülejäänud Eesti äriühingutega tähendas see 15% suuremat maksutulu kasvu. Inimeste koondamise või sundpuhkusele saatmise asemel pühendus suurem osa Ülemiste City ettevõtteid uute töökohtade loomisele – kokku palgati juurde 1035 inimest.

Tähelepanuväärne on ka Eesti äriühingutest ligi poole suurem ühe töötaja kohta toodetav lisandväärtus (Ülemiste City suurtel ettevõtetel 61 000 eurot, mujal Eestis 36 000). Samal ajal on palk  Ülemiste Citys Eesti keskmisest brutopalgast ligi 50% kõrgem (Eesti 1446 eurot, ÜC 2168 eurot) ning Ülemiste City IT sektori palk  omakorda üle kahe korra kõrgem Eesti keskmisest (ÜC IT 3311 eurot).

Linnaku tehnoloogia ja targa tööstuse sektor suudab kasvu jätkata keerulistel aegadel

Ülemiste Cityt arendava Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits sõnas, et majanduse konkurentsivõimet hinnates on Eesti peamise probleemina välja toodud madal lisandväärtus ühe töötaja kohta.

Uuringust on aga näha, et Ülemiste linnaku tehnoloogia ja targa tööstuse sektor suudab kasvu jätkata ka kõige keerulisematel aegadel.

“Siinsete rahvusvaheliste ettevõtete kõrgharidusega välisspetsialistide osakaal küündib 90%-ni, mis on Eesti keskmisest ligi kolm korda kõrgem. Kõrge lisandväärtus ja kõrgelt haritud spetsialistid loovad tegelikult suurt väärtust kogu meie ühiskonnale,” tõdes Pärnits.

Kolmas majandus Eestis 

Ülemiste City hoiab kindlalt eelmisel aastal kätte võidetud Eesti kolmanda majanduse positsiooni tööjõumaksude võrdluses. Ülemiste Cityt (3,2% kogu Eesti ettevõtlussektorist) edestavad selles arvestuses vaid Tallinn (55,8%) ja Tartu (6,45%).

Sugugi ei ole järgi antud ka innovatsiooni panustamisel, eriti võrdluses ülejäänud Eesti ettevõtetega. Koguni 89% Ülemiste City ettevõtetest teeb tänavuste andmete kohaselt kulutusi teadusele, arendustegevusele ja innovatsioonile (võrdlusgrupp mujalt Eestist 65%), 69% neist pakub innovaatilisi tooteid või teenuseid (muu Eesti 30%) ning 52% teeb koostööd ülikoolide ja teadusasutustega (muu Eesti 21%).

Sõjategevus kiirendab rohepööret

Lisades tulevikuvaate, tõi Ülemiste Citys tegutseva kütuseelementide tootja Elcogen müügi- ja turundusjuht Marek Roostar välja, millise jälje Venemaa invasioon Ukrainasse tervele taastuvenergia sektorile jätab.

“Kuna meie tooraine tuleb Aasiast ja Kesk-Euroopast ning samades piirkondades asuvad ka peamised kliendid, ei ole sõda tarneahelaid lühiajalises perspektiivis mõjutanud. Küll aga on selgeks saanud Euroopa sõltuvus Venemaa energiast. Euroopa Liit on juba ka välja öelnud, et suurendab ning kiirendab vesiniku tootmise tehnoloogiatesse ja taastuvenergia lahendustesse tehtavaid investeeringuid. Kahju öelda, aga nii Elcogenile kui kogu Euroopa taastuvenergia sektorile on sõda Ukrainas pikas perspektiivis kasulik, sest kiirendab energeetika rohepööret,” lausus Roostar.

PRaeguseks töötab, õpib ja elab Ülemiste Citys ca 14 000 inimest. Senise trendi jätkudes peaks linnaku kogukonna arv 2023. aastaks ületama 15 000 piiri.

Kadi Pärnits tõi välja, et iga-aastast talentide arvu kasvu on enim mõjutanud ettevõtete endi sisemine areng, kuna viimasel aastal uusi hooneid linnakusse ei valminud.

Vaatamata keerulisele majandus- ja ehitusolukorrale algab aga lähiajal linnakus rahvusvahelise hariduskompleksi, 6-korruselise ja ligi 400 spetsialistiga tervisemaja ning Elcogeni targa tootmise laienduse arendus.

Uksed avab aasta lõpus Alma Tominga rohehoone, kuhu kolivad nii suured tehnoloogiaettevõtted kui näiteks EASi ja Kredexi uus ühendasutus.

IT-sektor jätkab kiirel kasvukursil

Iseäranis kiirel arengukursil püsivad Ülemiste City IT-ettevõtted. Sektori lisandväärtuse 13%-lisele kasvule on aluse loonud töötajate arvu suurenemine ligi 3000-ni ja neile makstav keskmine töötasu 3311 eurot (mujal Eestis 2645 eurot). Ülemiste City IT-ettevõtete müügitulus moodustab eksport endiselt oluliselt suurema osakaalu (74%) kui mujal Eestis (55%). 

Tarkvaralahenduste looja Helmese personalijuht Maris Viires nentis, et kriis puudutas mõistagi ka Helmest, ent pigem andis see hoopis uusi kasvuvõimalusi.

“Kuna meie supervõimeks on luua efektiivselt ärikriitilisi tarkvaralahendusi, siis tuli tööd juurde ja kasvasime kiiresti. Samas pingutasime klientide ja partneritega üheskoos, et keerulistele olukordadele kiiresti lahendusi leida. Tavapärases arendustöös võtnuks näiteks Töötukassa hüvitiste väljamaksmise lahenduse projekt aega 3-6 kuud, ent kriisiolukorras lõime selle 23 päevaga,” avaldas ta.

Äsja ärisektori arvestuses Unistuste Tööandja tiitli võitnud Helmese personalijuht rõhutas, et pealesunnitud kaugtöö tingimustes õpiti väga palju hübriidtöö targa juhtimise kohta, mis on kindlasti kasulikud teadmised ka tulevikuks.

“Targa töö valdkonnas sõltub kliendile loodav väärtus väga üheselt sellest, kui motiveeritud ja heas vormis on töötajad. Ettevõttel on võimalik väga palju ära teha, et pakkuda töötajatele nii uusi erialaseid väljakutseid kui aidata hoida jätkusuutlikku tervet tasakaalu,” lausus Viires.

Ülemiste City Radari kodulehekülje leiad SIIT.

Baltimaade suurim ärilinnak Ülemiste City on koduks ligi 500 ettevõttele ning seal töötab, õpib ja elab kokku üle 14 000 inimese. 36 hektaril on välja arendatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, rahvusvaheline haridus lasteaiast kõrghariduseni, rahvusvahelised perearsti- ja tervishoiuteenused, kodud ning kõik muu eluks vajalik. Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.