Tuleviku linn

Ülemiste City viis teist korda sel aastal kokku tudengid ja ettevõtted, et leida lahendusi viimaste väljakutsetele

Päikselist suveilma trotsides olid eelmisel nädalal Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori seinte vahele kogunenud tudengid ja õppejõud Soomest, Eestist, Norrast, Taanist, Lätist ja Leedust, et pitch’ida neljale Ülemiste City ettevõttele oma lahendusi senistele firmasid vaevanud probleemidele. Innovaatorid kogunesid Ülemiste City ning Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori algatatud Põhja- ja Baltimaade äri- ja haridusvõrgustiku raames.

Neljandal juunil alguse saanud mini-häkatonil anti tudengimeeskondadele üks päev, et oma ideed ja lahendused välja töötada ning järgmiseks päevaks esitlus ette valmistada. Kogu häkatoni ajal oli tudengitel võimalus ettevõtetega ka tihedalt suhelda ning infot koguda, et seeläbi ettevõtteid paremini mõista ning ühtlasi edendada koostööd ka edasisteks projektideks.

Kuidas panna eestlasi paremaid paroole kasutama?

Ülemiste linnaku neljast ettevõttest võeti esimesena käsile väljakutse, mis seisnes selles, et eestlased kasutavad lihtsalt liiga kehvasid paroole. Muret ei tekita ainult asjaolu, et paljud inimesed kasutavad äärmiselt lihtsasti arvatavaid ja häkitavaid paroole stiilis “password123”, vaid asjaolu, et tegelikult ei pea tugev parool koosnema kaheksa tähe, numbri ja suure ning väikese tähe kombinatsioonist.

Pigem võiks parool olla pikk ja meeldejääv, kuid igas keskkonnas mingil määral erinev: näiteks nelja- kuni kuuesõnalised fraasid. Kuid kuidas seda lõppkasutajani kommunikeerida?

Kaks tudengitiimi pakkusid Zone’ile välja reaalseid ja praktilisi lahendusi, kuidas panna inimesed oma paroolidele rohkem rõhku pöörama. “Tegelikult kasutasin ka mina kuni eilseni pea igal pool ühte ja sama parooli, sest ma ei saanud aru, kui lihtne seda murda on,” sõnas üks välistudeng oma meeskonna ideed sisse juhatades.

Veebilehte sisse ehitatud parooligeneraator teeks kindla parooli leidmise lihtsaks ja kasutajale selgeks, deklareerisid tiimid. Ühe konkreetse lahendusena pakuti välja näiteks loopõhist parooligeneraatorit, mis annab kasutajale tugeva parooli ega salvesta kasutaja andmeid. Idee on selles, et kasutaja söödab tööriistale sisse mõne lihtsa jutukese – “Ma elan viiekorruselises rohelises majas” – ning parooligeneraator pakub sellest lähtuvalt hulgaliselt piisavalt pikki, kuid kergesti meeldejäävaid paroole. Zone’i küberturbe evangelisti Peeter Marveti sõnul tudengitega koostöö ja suhtlus jätkub, kuna välja pakutud lahendused ei olnud lihtsalt põnevad, vaid ka tõesti praktilised ja rakendatavad.

Nordeas on hea töötada, aga keegi ei tea seda

Kommunikatsiooniga oli seotud ka Nordea Bank ABK Eesti filiaali väljakutse. Nimelt on ettevõttel vaja nii Eestis kui ka teistes riikides võtta tööle suur hulk norra, rootsi, soome ja taani keelt valdavaid inimesi, kuid hoolimata sellest, et tegu on Põhjamaade suurima finantsteenuseid osutava ettevõttega, ei ole Nordea teeninduskeskus Eestis kuigi tuntud.

Seega tuli tudengitel mõelda välja ja esitleda Nordeale plaan, kuidas ettevõtet Eestis tuntumaks muuta ning siinsesse teeninduskeskusesse rohkem Skandinaavia keeli valdavaid inimesi meelitada. Mõlemad Nordea probleemiga tegelevad tudengimeeskonnad pakkusid välja mitu lahendust, millest jäid kõlama korraliku turunduskampaania vajalikkus ja tööpakkumise paketi olulisus.

Tegelikult ei olegi probleemiks oskustega inimeste leidmine – töötajad koolitatakse ettevõttes – vaid keelt valdavate inimeste Nordeasse meelitamine ning sellele aitaks tiimide arvates kaasa töötajatele firmasisese keeleõppe pakkumine.

Välja pakutud lahenduste kvaliteeti kinnitab asjaolu, et Nordea ja häkatonil osalenud tudengite vaheline koostöö jätkub ka edaspidi ning Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor suunab nüüdsest talendikaid üliõpilasi Nordeasse. Nordea Bank ABP Eesti filiaal sai positiivse kinnituse, et üliõpilastega koostöö on väärtuslik ning Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Nordea plaanivad luua ühise stipendiumiprogrammi finantsvaldkonna üliõpilastele.

Kuidas Ülemistes õige koht üles leida? Või patsientidele erinevaid meditsiiniteenuseid tutvustada?

Üheks neljast väljakutse esitajast oli ka Ülemiste City, kes otsis nõu selle kohta, kuidas inimesi linnakus paremini liikuma juhatada. 36-hektaril tegutseb rohkem kui 400 firmat ning üle 12 000 töötaja, kuid praeguse seisuga on erinevate hoonete ja ettevõtete leidmine keerukas, sest puudub ühtne süsteem.

Tudengid tõid välja praeguseid kitsaskohti ning pakkusid välja veebiplatvormi, mida oleks võimalik navigeerimiseks kasvõi internetita üle linnaku paigutatud ekraanide abil kasutada ning seeläbi leida üles mitte ainult õige parkla ja hoone, vaid ka täpne ruum, kuhu minna vaja.

Neljandaks ettevõtteks oli Qvalitas Arstikeskus, üks Eesti suurimaid erafirmasid töötervishoiu valdkonnas, kelle peamised kliendid ongi eri firmade töötajaid. Qvalitases käivad töötajad – tööandja kulul – tervisekontrollis, kuid paljud inimesed ei tea, et millised on nende tervise edendamiseks teised olulised teenused ja protseduurid – näiteks silmade kontroll või füsioteraapia. Paljud töötajad käivad tervisekontrollis ära, saavad arstilt nõuanded ja hakkavad siis vajalikke spetsialiste mujalt otsima, kuigi kõike oleks võimalik saada kohapeal.

Ka selles ülesandes tuli tudengitel astuda turundaja rolli ning panna end korraga terviseedendaja ja patsiendi kingadesse, et leida mõlemale osapoolele sobivaim lahendus. Qvalitase juhtumiga tegelevad meeskonnad mõtlesid välja mitte ainult ühe, vaid koguni kaks või kolm lahendust, kuidas potentsiaalsete patsientide seas teadlikkust eri teenuste kohta tõsta. Seega sai kuulda väga põnevaid ja rakenduslikke ideid, alates Google’i reklaamidest patsientide boonussüsteemini ja viisidest inimeste seas usalduse tõstmiseni.

Koostööd tudengite ja ettevõtjate vahel

Kuna sündmuse eesmärgiks on rahvusvaheliste talentide ja ettevõtete kokku toomine ning uute koostöösuhete loomine, ei valitud häkatonil välja nö ühte võidutööd. See-eest said kõik sündmusel osalenud tudengid Ettevõtluskõrgkool Mainorilt diplomi ja kõrghariduse ainepunkti ning väärtuslikke tutvusi ning kogemusi.

Tudengitele andis diplomid üle Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Mait Rungi.
Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.