Ülemiste City on praegu läbi ja lõhki töökoht, aga paari aasta pärast enam mitte. Mainor Ülemiste müügijuht Julius Stokas räägib intervjuus, kuidas Ülemiste muutub elukohaks ja millised trendid maailmas on.
Ülemiste City’t tuntakse praegu ärilinnakuna. Kas varsti on see siis ka elukoht?
Jah, Ülemiste on praegu peamiselt töökoht, aga potentsiaali on siin väga palju. Ülemistel töötab 10 000 inimest, mis on Eesti mõistes väga arvestatava suurusega linn. See on võrreldav Haapsaluga. Samas on linnakus töötavatest inimestest üle 10% välismaalased ja kohe kõrval on lennujaam, mis teeb selle väliskülalistele veel paremaks sihtkohaks.
Kui inimesed suudaksid oma igapäevase logistika pealt aega kokku hoida, mis tähendab, et nad ei sõida tööle pool tundi, vaid jalutavad kontorisse 5 minutit. See muudaks ka Ülemiste piirkonna logistikat väga oluliselt.
Millal esimesed elanikud Ülemistele kolivad?
Plaanide järgi kolivad esimesed inimesed korteritesse sisse 1.juunil 2020. Selleks ajaks valmib Lurichi maja, kuhu tuleb 82 korterit. Need on kõik üürikorterid ja praeguse seisuga üsna pooleks pika- ja lühiajaliste üürnikele, aga meil on paindlikkus ühele või teisele poole seda veel muuta.
Tänaseks on kopp juba maas – Fund ehitus ehitab nii seda 13-korruselist maja kui ka kõrval olevat 8-korruselist büroohoonet.
Mille poolest erinevad pikaajalisematele ja lühematele üürnikele mõeldud korterid?
Tegelikult on meie esimeses majas korterid muidu samasugused, erinevus on ainult viimasel kahel korrusel. Seal on suuremad kolmetoalised korterid ja lisaks kaks lofti läbi kahe korruse, kus on avar õhuruum.
Lurichi elumaja esimesel kahel korrusel on ka äripinnad, kolmandast ülespoole elupinnad – stuudiokorteritest kuni 3-toaliste esindus- või perekorteriteni. See on ka põhjus, miks me saame olla paindlikud pakkumaks rohkem või vähem üht tüüpi kortereid. Kuigi esialgu võib rohkem väljakutse olla lühiajalise rendiga, siis me saame pikaajaliste üüriliste suurema nõudluse korral rohkem neid pakkuda.
Äriplaani kokkupaneku faasis kohtusime ettevõtjate ja kinnisvarafirmadega, kes aitasid turuanalüüsi teha. Ülemiste ettevõtetelt ja linnakus töötavatelt inimestelt on tagasiside väga positiivne ning meil on konkreetsed esimesed huvilised juba ka olemas. Loodame, et 2019. aasta suvel on esimesed kokkulepped ka lukus.
Kes Ülemistel elaksid? Kas ainult kohalikud töötajad?
Neil on kindlasti huvi, aga ei pea kaugeltki olema ainult Ülemistes töötavad inimesed. Tallinn on oma kujult nn kikilipsu-kujuline linn ja Ülemiste on seal keskel, kohe kesklinna kõrval. Kui Ülemistelt on hea kuhu tahes liikuda, siis on seal ka hea elada teistel.
Kõik korterid saavad olema ka täielikult möbleeritud, alates köögitehnikast kuni voodite ja telekateni. Seega võib kolmetoalisesse korterisse võib rahulikult ka pere sisse kolida, sest kõige suurem korter on 90 ruutmeetrit.
Väga palju loeb kindlasti ka see, kui Ülemiste ümber valmib ka see, mis inimestele logistikale kaasa aitab. See on Rail Baltica terminal, räägitakse Tallinna bussijaama kolimisest Ülemiste kõrvale. Kui inimesed saavad siit igas suunas minna palju lihtsamalt, muutub see elamiseks veel paremaks piirkonnaks. Töölemineku aeg ehk commute’ing on väga oluline.
Kas Eesti inimene tahab omada või on valmis ka üürima?
Tallinnas on veel võimalik mõistlikult kinnisvara omada. Muidugi on igaühel oma valik kas osta või üürida. Aga kui vaatame kõrvalt, mis suurlinnades toimub, siis kinnisvara omamine võib minna nii kalliks, et keskmise spetsialisti palgaga seda endale lubada ei saa. Siis tulevadki teemaks üüritavad pinnad ja valikud kas üürida üksi või üürida mitmekesi. On võimalik osta ka mikrokortereid, aga perega sellises ei ela.
Eestis on turule tulnud väga palju eraomandis olevaid kortereid, aga samas on meil arendatud juba ka esimesi üürimaju, Ülemiste pole ainus, kes seda teeb.
Üha rohkem on näha, et inimesed ei jää 30-40 aastaks paikseks, ühte elukohta. Millised elupindade trendid maailmas tekkinud on?
Üks asi on see, et maailma linnad kasvavad. Stockholmi tuleb ühes päevas kaks bussitäit inimesi, kes tahavad kusagil elada, rääkimata Londonist, Pariisist ja teistest suurematest linnadest.
Kinnisvara läheb üha rohkem hinda, mida rohkem ostjaid on. Isegi kui on tahtmine, pole võimalust endale kinnisvara osta.
Samamoodi reisitakse palju ringi, need on spetsialistid, kes võivad elada pool aastat ühes kohas ja nende jaoks on väga oluline kolida sisse valmis eluruumi. See ei pruugi tähendada üksikut inimest, vaid ka näiteks perega töötajaid.
Üks oluline trend on co-living, mis tuleb sellest, et inimestel on vaja kvaliteetset elukeskkonda, aga kõik ei suuda üksi seda osta või omada ja võib-olla ei tahetagi.
Co-living kodus on oma toad, mida inimene teistega ei jaga, näiteks magamistuba ja vannituba, aga ühised on köök ja elutuba. Nii saab ühisel pinnal teistega koos õhtut veeta, aga saab ka privaatselt olla.
See eeldab ka teistsugust planeeringut, mis on co-livingu jaoks tehtud. Näiteks eeldab see suuremat kööki, kus mahuvad mitu peret sööma, elutuba, ja mitut vannituba. Kui ühes sellises kodus elab kolm peret, siis neil kõigil peaks olema magamistoad ja kõik võiksid olla ikka aknaga magamistoad.
Me oleme Ülemistel ka selliste elupindade tegemist kaalunud. Küsimus on, kes oskab ette ennustada, millel Eestis selleks valmis ollakse. Mujal maailmas on eeskujud olemas küll ja co-working on juba ka meil tekkinud.
Eestis võib olla see, et meie inimestel on veel meeles nõukogude aja ühiselu ja see mõjutab. Ilmselt see mõttemaailm muutub, võib-olla mitte lähitulevikus aga viie aasta perspektiivis. Me toome uudsed trendid meeleldi Eestisse ja tõenäoliselt teeme seda koos siinsete välis-spetsialistidega, kes on co-livingut mujal maailmas juba kogenud.
