Ülemiste City arendajad (Mainor Ülemiste ja Technopolis Ülemiste) ning  AS Mainor, Kristosten OÜ koostöös Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) Arengufondiga kuulasid eile tudengitööde esitlusi ning kuulutasid välja kolm tudengitööd, mis pälvisid juba teist aastat järjest korraldatud Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumifondi ja -konkursi raames stipendiumid.

Tänavu sai stipendiumi taotleda kahes kategoorias: Ülemiste City bakalaureuse- ja magistri lõputööde konkursi stipendium ja Ülemiste City innovatsiooni auhinna konkursi stipendium. Mainor AS nõukogu esimees Guido Pärnits tõdes, et kõik tööd olid sel korral praktilised ja tugevad ning et tudengite töödest tulnud järeldused ja soovitused linnaku arendajatele võetakse osaliselt kindlasti arvesse.

Euroopa väljak ehk tere tulemast Eestisse

Ülemiste City bakalaureuse- ja magistri lõputööde konkurssi kategoorias pääses finaalvooru TalTechi inseneriteaduskonna tudeng Lisanna Remmelkoor, kes esitles oma magistritööd teemal “Euroopa väljak – Euroopa värav Eestisse”. Töö pälvis Mainori nõukogu otsusel 2500-eurose stipendiumi. Töös on loodud, tuginedes põhjalikule teoreetilisele osale, intervjuudele ja andmeanalüüsile, reaalne ruumiline visioon Ülemiste Citysse nn Euroopa värava loomiseks.

Remmelkoor lähtus töös nii Tallinna Lennujaama laienemisplaanidest (plaan lennujaama läbilaskvust kaks korda suurendada) kui ka Rail Balticu ja Fin-Est tunneli peatsest rajamisest ettenähtud piirkonda. Kaks suurt ühisterminali oleksid seotud Tallinna Lennujaamaga – Euroopa Värav oleks Eesti külastajatele sobiv sissepääs Tallinnasse ja Eestisse.

Autor on tutvunud Tallinna Lennujaama, Tallinna Linnatranspordiameti ja ka Zaha Hadid arhitektide visioonidega ning pakub välja omapoolse lahenduse. Põhjast piiritleks Euroopa väljaku ala Peterburi tee, idast T1 Mall of Tallinn ja Ülemiste Kaubanduskeskus, lõunast Tallinna Lennujaama parkimismaja ning läänest Peterburi tee elamute kompleks ja lennujaama-poolne Ülemiste City hoonestus. 

Remmelkoore sõnul peab väljakul orienteerumine olema sujuv, kiire ja loogiline, inimestele atraktiivne ja looma ühtlasi ka kogu linnast ja riigist hea kuvandi. Kõige selle illustreerimiseks oli autor valmistanud ka ruumilise maketi ja pildimaterjali. Liikumise hõlbustamiseks on töösse planeeritud ka mitmed maa-alused parklad ja liikluskoridoride süsteemi rajamine. Töö juhendaja Andrus Kaldalu (Mainor Ülemiste) hinnangul on tehtud töö heaks sisendiks targa linna professuurile ja ka Tallinna linnaplaneerimisameti liikuvusuuringule.

Sisekliima on olulisem kui arvata oskame

Ülemiste City innovatsiooni auhinna konkursi esimese koha 4000-eurose stipendiumiga pälvis töö “Ülemiste City linnakus kogutavatest andmetest lähtuvad uued ärivõimalused”. Tegelikult koosnes töö kahest eraldi autori poolt tehtud magistritööst ja oli sisuliselt jätk juba möödunud aastal alguse saanud ning toona samuti stipendiumi pälvinud tudengitööle.

Töö jagunes seega kaheks alamteemaks: “Soojusliku mugavuse analüüs büroohoonete näitel Tallinnas Ülemiste Citys”, mille autoriks on Dagmar Teppe, TalTechi energiatõhususe eriala viimase aasta magistrant; ja “Energiatarbimiste analüüs büroohoonete tüüpkorruste näitel Tallinnas Ülemiste Citys”, autoriks Andrei Engels, samuti TalTechi energiatõhususe eriala viimase aasta magistrant. Mõlemas töös oli andmeid kogutud ja töö tehtud Ülemiste City ärimajade põhjal: Ernst Öpiku maja (Valukoja 8) ja Bernhard Schmidti maja (Lõõtsa 5) Teppe töö keskendus siseõhutemperatuurile, selle vastavusele projektijärgsetele normidele ning majas igapäevaselt töötavate inimeste soovidele.

Selgus, et inimeste soovid temperatuuride osas ei ole tegelikult hoonete projekteerimisel kasutatud standardväärtusega kooskõlas ning töö autor tõstataski küsimuse, et kas lähtuma peaks pigem hoones elavate või igapäevaselt toimetavate inimestest või nn standardväärtustest, mis ei pruugi tegelikult inimestele kõige meelepärasemad olla. Põhimõtteliselt tähendaks suurem rahulolu sisekliimaga seda, et inimesed on rahulolevamad ning tööviljakus on kõrgem – oluline mõttekoht igale ettevõttele ja ärihoone omanikule.

Samades hoonetes analüüsis Engels aga ka energiatarbimist, võrdles seda seniste tüüpkasutusprofiilidega ning tõi välja olulised erinevused reaalse kasutuse ja projekteerimisel ning ehitamisel kasutatud metoodika vahel. Näiteks näitab reaalne tarbimine, et inimesed töötavad pikemalt, kui energiakulude prognoos seda ette näeb. Samuti ilmneb Engelsi tööst, et eestlastel on kombeks ka nädalavahetustel tööl käia – midagi, mida projekteerimisel arvesse ei võeta. Tööst selgus ka, et kallim valgusti ei tähenda alati madalamaid energiakulusid ning oluline on see, kuidas valgustuslahendus on ära kasutatud: kui nelja inimese kohta on üks andur, võib see tähendada, et kui kolm inimest on lõunal, põlevad nende töökohal tuled ainult ühe inimese pärast.

Ülemiste City nutilinna teenuste platvorm

Innovatsiooniauhinna konkursi lõppvooru pääsenud teine esitlus oli TalTechi infotehnoloogia eriala tudengi Alexander Kosenkovi töö teemal “Ülemiste Smart City Digital Services Platform” ehk Ülemiste Nutilinna Digiteenuste Platvorm. Kosenkov tõi oma töös välja tänase päeva selged puudujäägid nutilinnade reaalseks tekkeks ning pakkus välja visiooni Ülemiste Citys nutilinnale omaste teenuste kasutamiseks tehnoloogilise platvormi näol.

Peamiselt keskendub projekt Ülemiste linnakus paiknevatele toitlustusasutustele. Eesmärk on vähendada toidujärjekordi lõuna ajal ja luua platvorm, millele toetudes saab järk-järgult ehitada juba uusi nutilinnale omaseid teenuseid ja lahendusi. Lõppkasutajad ehk Ülemiste City elanikud ja töötajad saaksid teenuse abil kohe ülevaate söögikohtade järjekordadest, menüüdest, toitumisteabest ja tagasisidest. Ettevõtetele oleks platvorm samuti kasulik, kuna võimaldaks kergemini üritusi organiseerida, külastatavuse kohta – anonüümseid – andmeid koguda ja toidukohtades ka reklaami teha.

Projekti suurem visioon ja potentsiaal on ka mistahes teiste teenuste sisse ehitamine, tuginedes eelmainitud Ülemiste City Digiteenuste Platvormile. Autor oli suhelnud ja tõi välja ka mitmed projektist huvitatud osapooled, sealhulgas näiteks Eesti Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) ja Tallinna Sotsiaalhoolekande ja Tervishoiu osakonna. Kosenkovi digiteenuste platvormi projekti eest sai autor Mainori nõukogu otsusena 1000-eurose stipendiumi.

Järgmine Ülo Pärnitsa nimeline stipendiumifondi konkurss kuulutatakse välja juba käesoleva aasta septembris TalTechi Arengufondi kodulehel.