USA arstid on katsete käigus esmakordselt inimesi nn tehissurma (suspended animation) viinud, vahendab väljaanne New Scientist. Eduka katseperioodi lõpptulemusena võib tulevikus olla võimalik ravida vigastusi, mis tänaseni inimestele surmavaks on osutunud.
Sellise võtte ametlik nimi on EPR (ingl k emergency preservation and resuscitation e hädaolukorras säilitamine ja elustamine) ning hetkel sooritatakse seda Baltimore’is asuvasse Marylandi ülikooli haiglasse toodud patsientidele, kellel on tõsine trauma – näiteks noa- või kuulihaav – ja infarkt.
Sellises olukorras on inimese süda on peatunud ning nad on kaotanud üle poole oma verest. Üldiselt on kirurgidel opereerimiseks vaid minutid ja võimalus eluga pääseda on alla viie protsendi.
Samuel Tisherman, samuti Marylandi ülikoolist, ütles väljaandele, et tänaseks on tema meeskond vähemalt ühe inimese nn tehissurma viinud, nimetades selle esimest korda edukalt läbi viimist “natuke sürrealistlikuks”. Tisherman ei ole hetkel avaldanud, kui palju inimesi või kas keegi üldse selle tagajärjel elama on jäänud.
Kuidas inimene “surnuks” tehakse ja jälle “ellu” äratatakse?
EPR hõlmab inimese keha 10 kuni 15 kraadini jahutamist. Selleks asendatakse kogu tema veri jääkülma lahusega. Patsiendi ajutegevus peatub praktiliselt täielikult. Seejärel eemaldatakse patsient jahutussüsteemist ja keha – mis tavapäraselt sel hetkel surnuks tunnistataks – viiakse operatsiooniruumi.
Kirurgidel on seejärel patsiendi vigastuste ravimiseks kaks tundi, peale mida inimesed jälle üles soojendatakse ja nende süda “taaskäivitatakse”. Tavalisel kehatemperatuuril – 37 °C – vajavad inimeste rakud pidevat hapnikuvaru, et energiat toota. Kui inimese süda löömise lõpetab, ei kanna veri enam rakkudeni hapnikku.
Ilma hapnikuta suudab meie aju umbes 5 minutit kesta, enne kui pöördumatud kahjustused tekivad. Keha ja aju temperatuuri alandamine peatab või aeglustab aga kõik keemilised reaktsioonid meie rakkudes, mille tagajärjel me omakorda vähem hapnikku vajame.
Praegu pole sugugi selge, kui pikaks on võimalik inimese “tehissurmas” viibimise aega venitada. Kui inimese rakud üles soojendatakse, võib esineda reperfusiooni vigastusi, mille käigus rida keemilisi reaktsioone rakku kahjustavad. Mida kauem hapnikuta viibida, seda suurem on ka võimalik kahju.
Tishermani sõnul on küll võimalik, et inimestel antakse segu erinevaid ravimeid, et vigastusi vähendada ja jahutusaega pikendada, kuid hetkel pole arstid kõikide rakuvigastuste põhjuseid veel selgeks teinud.
Tulevikus võib kirurgidel rohkem aega olla
Tisherman loodab 2020. aasta lõpuks katseperioodi täielikud tulemused avalikuks teha. Katseperioodi plaan oli võrrelda kümmet EPRi saanud patsienti sama paljude patsientidega, kes küll EPRi jaoks sobilikus seisundis on, kuid keda haiglasse saabumise hetkel meeskonna puudumise tõttu tehissurma viia ei saanud.
Katsele anti heakskiit USA Toidu ja Ravimiameti (FDA) poolt. Sealjuures otsustas FDA, et patsientidelt ei pea protseduuri läbi viimiseks nõusolekut küsima, kuna nende vigastused on suure tõenäosusega surmavad ja alternatiivset ravi pole. Meeskond tegi enne katseperioodi alustamist ka teavitustööd, suunates inimesi veebilehele, mille kaudu saab oma “nõusoleku” ennatlikult tagasi võtta.
Loomkatsed näitasid, et tõsise traumaga sigasid saab jahutada kolmeks tunniks, kokku õmmelda ja tagasi ellu äratada. “Tundsime, et aeg oli see patsientideni viia,” sõnas Tisherman. “Praegu me seda juba teeme ja õpime katsega edasi liikudes väga palju. Kui saame tõestada, et see siin töötab, saame selle tehnika kasulikkust laiendada ja päästa patsiente, keda vastasel korral päästa ei õnnestuks.”
“Ma tahan, et oleks selge, et me ei ürita siin inimesi Saturnile saata,” lisas ta. “Me üritame iseendale rohkem aega võita, et elusid päästa.”
