Ülemiste Citys värskelt nurgakivi saanud Alma Tominga büroohoone  ainulaadselt läbimõtestatud ja talendikeskne töökeskkond meelitab üleilmse haardega ettevõtteid.

Eesti esimese naisprofessori Alma Tominga tööst inspireerituna nime saanud rohehoone on rajatud koostöös arhitektide, teenusdisainerite, Tartu Ülikooli teadlaste, aga ka urbanistika strateegide, arboristide, sisekliima, LEED ja diginomaadide ekspertide ning toitlustuses innovatsiooni loova gRabbitiga.

“Paljud kinnisvaraarendajad tõmbasid koroonapandeemia esimese laine ajal pidurit ning eelistasid oodata ja vaadata, mida tulevik toob. Meie aga langetasime just siis julge otsuse minna ehitama täiesti uudse kontseptsiooniga hoonet,” lausus Mainor Ülemiste AS-i juhatuse esimees Ursel Velve, kelle sõnul saab tegemist olema Eesti ja ehk ka terve Euroopa ühe läbimõtestatuima ja talendikeskseima töökeskkonnaga. 

Maja valmib arvesse võttes talentide vajadusi

Alma Tominga maja valmib 2022. aasta novembriks ning tähistab Ülemiste City suurima investeeringuga (üle 30 miljoni euro) büroohoone projekti. Velve tutvustas, et kerkimas on hoone, mis luuakse koostöös arhitektuuribüroo PLUSS arhitektidega algusest lõpuni seest väljapoole ning praeguste ja tulevaste talentide vajadusi aluseks võttes.

“Neid ootab rohekeskkond, mille sise- ja välisruumi vahelist piiri nihutab suur rõdudega siseaatrium, neljameetrine kosk ja interaktiivne mets, kuhu tekkivas troopilises mikrokliimas on mõnus kolleegidega kohtuda. Innovatsioon ja rohelisus on samm töötajate parema tervise ja võimekuse nimel,“ selgitas Velve.

Ta lisas, et Alma Tominga maja valmimisel saab taas luua väärtust ja atraktiivsust tulevasele Suur-Ülemistele ning selle visiooni realiseerumisele, mis hakkab endas ühendama Eesti olulisemat transpordisõlme, Baltikumi parimat kaubanduskeskust ning Põhjamaade suurimat ja sisukamat ärilinnakut.

Tulevane ekspordiartikkel Suur-Ülemiste

“Suur-Ülemiste, mis tõenäoliselt kujuneb Tallinna üheks olulisemaks ekspordiartikliks nii läbi äri- kui ka tavaturismi, väärib ainult parimat. Parimat sisu ja parimat vormi – neile kriteeriumitele valmiv hoone kindlasti vastab,” täiendas Mainor Grupi nõukogu esimees Guido Pärnits.

Tallinna lennujaama vahetusse lähedusse rajatavale 11-korruselisele rohehoonele on kavandatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED® kuldsertifikaat, paigaldatakse päikesepaneelid ning linnakus esimene kaugkütte- ja jahutuse süsteem, millele üleminek tulevikus säästab 1500 puuga metsatuka jagu CO2 aastas.

Fujitsu ja Skeleton: loov töökeskkond on edu võti

Alma Tominga maja tulevaste rentnike hulgast leiab üleilmse haarde ja tuntusega kaubamärke eesotsas tehnoloogiahiiu Fujitsu ning järgmiseks ükssarvikuks pürgiva Skeletoniga. Mõlemat võlus eelkõige projekti läbimõeldus ja ambitsioonikus.

Skeleton Technologies on tõusnud Euroopa suurimaks superkondensaatorite tootjaks, andes Eestis väljatöötatud tehnoloogiaga energiat maailma tippettevõtete toodangule. Ettevõtte kasvu peegeldab ilmekalt tõsiasi, et võrreldes 2018. aastal Ülemiste Citysse kolimisega hakatakse Alma Tominga majas kasutama kümme korda suuremat kontoripinda.

Valdkonna teerajajana keskendutakse nii Eestist kui ka mujalt parimate talentide värbamisele ja parima töökeskkonna pakkumine omab seejuures kriitilist tähtsust.

“Otsus kolida Alma Tominga majja rõhutab meie jätkuvat pühendumist töötajatele kõige tervislikuma ja loovama töökeskkonna pakkumiseks. Teame, et nende heaolule mõtlemata ei saa toimuda ettevõtte murrangulisi uuendusi. Kolimine uude kontorisse, kus on energianõudluse ja CO2 heitmete vähendamiseks ning loodusressursside kokkuhoiuks loodud tõhusaimad standardid, aitab kaasa meie kasvuplaanide elluviimisele,” lausus Skeleton Technologies’i juhtkonna nõunik Nele Leht.

Fujitsu Eesti haldusjuht Merilin Mõttus tõdes, et kontorite ja töökohtade kaasajastamisega tegeldakse pidevalt, ent otsus kolida Ülemistele märgib paljude heade mõtete realiseerimist, mis lisab keskkonnasõbralikule mõtteviisile ja praktikatele hoogu.

“Fujitsu missioon on muuta maailma läbi innovatsiooni ja usalduse jätkusuutlikumaks. Töötame globaalsel tasandil tehnoloogiatega, mis loovad keskkondi, kus inimestel hea elada ja tegutseda,” märkis Mõttus.

Ta tõi lähenemisest näiteid: “Oleme loonud nutikaid ruume, kus oma liikumist ja tegevusi saab juhtida näo- või peopesa veenide tuvastuse abil. Samuti tasub välja tuua töötaja väsimuse tuvastamise ja hoiatamise, ruumi täituvuse ja kasutuskoormuse mõõtmise, aga ka teekatte seisundi ja invasiivsete taimeliikide leviku seire lahendused.”

Enam kui 20 000 ruutmeetri suuruse hoone idee autor ja peaprojekteerija on Arhitektuuribüroo PLUSS, ehitajad NOBE ja Nordecon konsortsium.