Vananeva ühiskonnana on meile oluline, et ka vanade inimeste hooldamise teenused moderniseeruksid. Juba praegu arendatakse välja erinevaid innovaatilisi vanemaealiste abistamise viise, kirjutab BBC Future. 

Ka Eestis arendatakse jõudsalt kaasaegsel tehnoloogial põhinevat teaduspõhist meditsiini äsjaavatud Ülemiste Tervisemaja innovatsioonikorrusel. 

Ühendkuningriikide ettevõte Cera Care aitab peredel oma vanemaealiste sugulaste eest hoolitseda nii, et otsib neile sobiva hooldaja. Patsientide haigla vahet sõidutamiseks kasutab firma Uberit ning samamoodi töötab ka ravimite apteegist kojukanne. 

Vananev ühiskond

Sarnased teenused muutuvad peagi meile veelgi vajalikumaks, sest üks viiest Euroopa Liidu elanikust on juba praegu üle 65 aastane ning see number kasvab järgnevatel kümnenditel kiiresti.

Maailmas on üle 60 aasta vanuste inimeste arv alates 1980ndatest kahekordistunud ning hetkel on neid maailmas pea miljard. Number kahekordistub taas aastal 2050.

Seega, teenused, mis aitaksid vanadel inimestel iseseisvalt toime tulla, on üha rohkem nõutud.

Juba praegu sisaldavad teatud kuulmisaparaadid ka kukkumisest teavitavat seadet. Sensoritega varustatud t-särk mõõdab pulssi ja temperatuuri ning annab vanuritele teha erinevaid harjutusi, et stimuleerida ning säilitada nende kognitiivseid ja füüsilisi võimeid.

Hooldav robot Lea aga on käimise abivahend, mis annab vanuritele teada, kui on aeg rohtu võtta. Lea aitab vanureid hoida liikuvana kõndides, harjutusi tehes, isegi tantsides. 

Ühiskonna vananemine loob olukorra, kus meil pole piisavalt ruumi, et paigutada kõik vanainimesed hooldekodudesse, samas võtavad uued tehnoloogiad arvesse ka seda, et paljud vanainimesed eelistavad kodus elamist hooldekodusse minekule. 

Cera on välja töötanud ka virtuaalse abistaja Martha, kes aitab hooldajaid nende töös.

2019 alustas firma koostööd IBMiga, et testida Lidari sensoreid kodudes. Sensorid koguvad andmeid selle kohta, kuidas elanikud seal liiguvad ning annavad hooldajatele teada kukkumistest. 

Cera peaeesmärgiks on ennetada vanurite haiglasse sattumist.

Tehisintellekti kasutamisel vanurite hoolduses on aga ka varjuküljed nagu oht patsiendi terviseandmete privaatsusele ja vanemaealiste sotsiaalelust kõrvalejäämisele. 

Mehhaanilised kaaslased

Üks võimalus, kuidas vanad inimesed saaksid olla kaasaegsesse ellu rohkem kaasatud on Komp, ühe nupuga tahvelarvuti, mis on tehtud spetsiaalselt vanematele kasutajatele.

Sellega saab teha videokõnesid ning jagada pilte ilma, et peaks muretsema salasõnade, puutetundlike ekraanide kasutamise või erinevate uuenduste ja veateadete pärast, mis võivad vanemaid kasutajaid segadusse ajada. 

Kui aga ekraanist ei piisa, on olemas ka vanureid lõbustavad robotid nagu Jaapani SoftBank Group’i loodud Pepper.

Paljudes hooldekodudes üle maailma tegutseb robot hülgepoeg Paro kes näub ja vingerdab, kui vanurid teda kallistavad. Armas Jaapani robot pakub teraapilist kogemust dementsetele patsientidele, kellest paljud ei saagi aru, et nad hoiavad hülgepoja asemel süles robotit.

Hispaania firma Pal Robotics tuli välja robotiga, mis aitab vanuritel meeles hoida kohtumisi ning tuletab meelde, millal on aeg ravimeid võtta. Nad aitavad vanu inimesi ka vormis hoida ja leiavad kadunud asju. Neid roboteid hinnati väga ka heade kaaslastena.

Prantsuse innovatsioonitehnoloogia ettevõtte Trialogue käis vanuritel hooldusasutustes ka külas ning uuris, milliseid roboteid vanurid vajavad. Selle peale saadi vastuseks, et robotid võiksid olla võimalikult inimeste moodi.