Võistluse Reinventing Cities tulemusena saab kuus linna erinevatest riikidest peagi juurde väikese või olematu süsinikujalajäljega linnaosa.

Reinventing Cities on ülemaailmne konkurss, mis aidata linnadel püüelda süsinikuneutraalsuse poole. Konkurssi korraldab ühendus C40 Cities, mis nimetab ennast „kliimamuutusega tegelemisele pühendunud ülemaailmseks megalinnade võrgustikuks“.

Võrgustikul on hetkel 97 liikmeslinna kõigist maailmajagudest, mis kokku panustavad ülemaailmsesse majandusse ligi veerandi jagu.

CO2 ehk süsinikdioksiid, tavakõnes tuntud kui süsihappegaas, on kõige olulisem kliima- ehk kasvuhoonegaas: selle õhku paiskamise vähendamine on üks põhieesmärke kliimasoojenemise peatamisel. Üle kogu maailma moodustavad süsinikdioksiidi heitkogused kõikidest inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest valdava osa – CO2 mõju kliimale hinnatakse muudest teguritest oluliselt suuremaks. Süsinikdioksiidi õhku paiskamisel mängivad suurimat rolli ehitised alates ehitusmaterjalide tootmisest nende püstitamiseks kuni kütmise ja jahutamiseni kasutamise käigus.

Esimesed pääsukesed tulevad

C40 Cities kuulutas CO2-neutraalsuse konkursi välja neli aastat tagasi, et edendada süsinikuneutraalset linnaplaneermist ja –arendust. Konkursile oodatati ettepanekuid, kuidas arendada alakasutatud linnapiirkondi välja „jätkusuutliku ja vastupidava arengu valguskiirteks“.

Kokku ehitatakse konkursi tulemusena üles 49 arendust 19 erinevas linnas.

Esimesi süsinikuneutraalsuse poole pürgivaid linnaosi hakatakse rajama võidulinnade hulka jõudnud Milaanosse, Pariisi, Reikjavikki, Oslosse, San Fransiscosse ja Montreali.

„Meil on ehitusload olemas ja praegu nad alustavad,“ ütles C40 süsinikuneutraalse arengu juht Hélène Chartier arhitektuuriportaalile Dezeen.

Võitjad valiti nende ambitsioonide põhjal vähendada süsinikdioksiidi õhkupaiskamist kogu hoone või arenduse elutsükli jooksul. Seejuures läks arvesse nii salvestatud süsinikdioksiid ehk ehitustööde käigus tekitatud süsinikujalajälg kui käitlemisel tekkiv süsinikujalajälg ehk emissioonid, mis tekivad hoone kasutamisel.

Üle poole võitjatest püüdleb täieliku süsinikuneutraalsuse poole, ülejäänud püüavad selle emissiooni vähendada vähemalt poole võrra.

„Võistlustingimused nägid ette püüdlemist täieliku CO 2 neutraalsuse poole,“ rääkis Chartier. „Osalejatel tuli hinnata süsiniku heitkogust kogu projekti eluea jooksul. Mõned said selle ülesandega hakkama teistest paremini.“

Islandile suurim puithoone

Esimestena ellu jõudvate projektide hulgas on Pariisi esimene süsinikuneutraalne linnakvartal Porte de Montreuil´is, mille kujundasid Atelier Georges arhitektid, Tatiana Bilbao Estudio, Serie Architects  ja Bond Society. 35 hektarit hõlmav piirkond Pariisi idaosas püüab vähendada hoonete elutsükli käigus tekkivaid emissioone 85 protsendi võrra, kasutades kohalikke biomaterjale ja kohapealset elektritootmist. Selleks ehitatakse kvartalisse geotermaalsed ja päikeseelektrijaamad, mis aitavad energiaga varustada ka naaberpiirkondi.

Projekti keskmes on 80 protsendi osas ristkihtpuidust ehitatud superhoone, mille fassaadid valmistatakse täielikult kohalikest looduslikku päritolu materjalidest nagu kanep ja terrakotatellised. Neli viiendikku neist pärineb Pariisi piirkonnast. Hoone tuleb paindliku siseplaneeringuga, mis lubab seda hiljem mitmel otstarbel kasutada, ilma vajaduseta lammutada ja uut ehitada.

Islandi pealinna Reikjavikki kerkib 9000 ruutmeetri suurusele krundile Lifandi Landslagi nimeline Islandi suurim puithoone, mis vastab passiivmaja standardile. Endisesse tööstuspiirkonda kerkiva O-kujulise hoone südamesse rajatakse rikkalik roheala, samuti on hoonel haljaskatused.  

Oslos püütakse vähendada ehituse käigus tekkivat süsinikuemissiooni 90 protsenti materjale taaskasutades. Fossumdumpa nimelisest tulevasest äri- ja elamupiirkonnast pool on roheline: rajatakse kasvuhooned, talve- ja  hüdropoonaiad ning mesilad.

Materjalide tootmine tuleb tasakaalustada

Konkurss Reinventing Cities püüab aidata linnadel saavutada 2005. aasta Pariisi kliimaleppe eesmärki. Leppe eesmärk on vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 30 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega. Leppega loodetakse piirata globaalset soojenemist sel sajandil 1,5 kraadi võrra Celsiuse järgi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.

See tähendab süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist poole võrra 2030. aastaks ja täielikku neutraalsust 2050. aastaks. „Kõik meie liikmeslinnad näevad oma strateegias ette olla 2050. aastaks täielikult süsinikuneutraased,“ ütles Chartier.

Ta lisas, et hoone kasutamisel tekkivate kasvuhoonegaaside puhul on nulleesmärgini jõudmine võimalik, kuid ehitusahelas tekkivate osas täiesti võimatu.

„Ehitusmaterjalide tootmisel tekkiva süsihappegaasi osas on nulleesmärgi tagamine ilma puhvrita võimatu,“ ütles Chartier. „Lahenduseks on selle maksimaalne vähendamine ja ülejäänud osa tasakaalustamine millegi muu arvelt.“

„Iga võistkond on vaba ise otsustama oma puhverstrateegia üle, kõige tähtsam on jõuda nulleesmärgini hoonete kasutamisel, vähendada heidet tootmisel ja tasakaalustada ülejäänud osa muude meetmete abil.“

Osalejaid julgustati kasutama kohalikke tasakaalustusmeetmeid, mitte neid lihtsalt soetama.

C40 Cities kavatseb järgmise Reinventing Cities konkursi algatada veel tänavu.

Vaata projekti kohta rohkem SIIT.