Viimastel aastatel on üha enam päevakorda kerkinud tõe ja võltsi eristamise küsimus – libauudised, deepfake videod ja pildid, mis sarnanevad tihtipeale hirmutaval kombel päris asjale ning mille eristamine ei valmista peavalu mitte ainult tavakasutajatele, vaid ka ekspertidele. Tõenäoliselt läheb ka sulle korda, et tulevikus oleks võimalik reaalset sisu võltsist eristada.
Reaalsuse ja võltsi eristamine on kriitiline küsimus
Käsikäes deepfake’i arenguga peavad eksperdid leidma mooduseid, kuidas piltide ja videote autentsust kontrollida, kirjutab Axios. Fookuses on eelkõige fotode ja videode valmimise aja kinnitamine, et digitaalse “sünnitunnistuse” abil oleks võimalik iga meediafaili tõelisust kontrollida.
See võib aga kaasa tuua morni reaalsuse, kus autentsuse saavutamiseks või kinnitamiseks on vaja jagada veelgi enam isiklikke andmeid – näiteks asukohta. Samuti jätaks see unarusse need inimesed, kellel pole võimalust sellise kontrollmehhanismiga tehnoloogiat kasutada.
Kui ainult osa inimesi saab oma pilte ja videosid nn vesimärgiga tõestada, võib tekkida olukord, kus eksisteeribki kahte sorti sisu: kontrollitud ja kontrollimata. Kusjuures kontrollimata osa ei tähenda, et seal kõik võlts peaks olema – nendel inimestel pole lihtsalt võimalust oma loodu autentsust tõestada.
Mida praegu deepfake’ide tuvastamiseks tehakse?
Hetkel on ekspertide seas levinud arusaam, et võltssisu tuvastamine peale seda, kui see on loodud, on ajutine lahendus. Igapäevaselt laetakse sotsiaalmeediasse miljoneid ja miljoneid pilte ja videosid ning võltsvideote ja -piltide tegemine muutub aina kergemaks. Nende tuvastamiseks on vaja automatiseeritud tööriistu, mis tõenäoliselt ei saa suuremale osale deepfake’idele jälile.
Seepärast keskendutakse praegu foto või video allika kontrollimisele, kasutades selleks kaameralt tulevat unikaalset infot. Ideaalis saaks sedasi rakendada piltidele ja videodele indikaatori, mis näitab, et tegu on päris sisuga. Kahjuks võib selline lahendus jääda kõikide inimeste võimalustest väljapoole. Väljajäetute hulka võivad tõenäolisemalt kuuluda näiteks arengumaade elanikud, jailbreak’itud telefoniga kasutajad ja hõredamalt asustatud paikades elavad inimesed.
Kirjeldatud autentimismeetodite kallal töötavad täna juba mitu startupi – TruePic, Amber, Serelay – mis lähenevad kõik probleemile omal moel, kuid kelle ühtne sõnum on see, et säärased sisseehitatud autentimislahendused on veel aastate kaugusel.
