Kui siiani on aidanud eurooplastel end positsioneerida Ameerika Ühendriikide ning Venemaa hallatud satelliidid, siis nüüd on neid toetamas ka Euroopa Galileo navigeerimissüsteem, mis lisaks muule aitab maailma muuta ka märkimisväärselt ohutumaks kohaks.
Raadiomajakad päästele
Galileo süsteem aitab inimeste turvalisust tagada Emergency Positioning Indicating Radio Beacon (EPIRB)ehk häireolukorra positsioneerimise raadiomajakate lahenduse abil. Lihtsustatult on see süsteem, mida kasutatakse, et saata häiresignaal satelliitidele. Spetsiaalseseadme abilsaab läkitada appikutsesignaali, mille järgi satelliidid tuvastavad majaka asukoha.
EPIRB süsteemid on laialdaselt kasutusel merenduses, nii suurtel kui ka väikestel laevadel. Need aktiveeruvad automaatselt õnnetuse peale või siis, kui pardameeskond saadab välja mayday-signaali. Samal põhimõttel töötavad ka PLB-süsteemid (Personal Location Beaconehk personaalsed asukohamajakad), kuid need on registreeritud ühele konkreetsele isikule, mitte sõidukitele. Seadmed on üldiselt väiksemad ning neid kantakse käel või kinnitatakse mujale enda külge.
Täna võtab appikutsesignaalil kohale jõudmine aega tunde. Orbiidil olevad satelliidid otsivad pidevalt SOS-signaale saatvaid majakaid, kuid ainult mõned uuematest GPS ning Glonasssatelliitidest on võimelised majakaid leidma. Vastav võimekus on olemas aga kõigil Galileo satelliitidel, nii et täielikult välja ehitatud Galileo süsteemil võtab appikutsemajaka leidmine aega vaid 10 minutit. Seejärel kasutavad päästeüksusedkrüpteeritud sidekanalit, et satelliitidelt rohkem infot nõutada või majaka täpset asukohta jälgida.
70 aatomkella ümber maakera
Selleks, et päästelahenduse toimimist paremini mõista, on oluline teada, kuidas positsioneeriminetöötab.
Maakera kohal kosmoses, umbes20000 kilomeetrikõrgusel, lendab pea 30 satelliiti, mis hoolitsevad meile tuntud GPS-süsteemi eest. Umbes sama palju on Glonassi navigatsioonisüsteemi satelliite. Iga satelliit saadab iga teatud hetke tagant välja signaali oma asukohaga ning praeguse täpse kellaajaga, mida mõõdetakse ülitäpse aatomkella abil.
Iga maa peal olev seade, näiteks sinu nutitelefon või auto GPS, püüab need signaalid kinni. Neid signaale on aga mitu, kuna igal ajahetkel on korraga nähtaval vähemalt neli satelliiti. Signaalid jõuavadseadmesse, mis arvutab kokku, kui kaua signaalil kohale jõudmiseks aega kulus. Kui seadmel tekib arusaam sellest, kui kaugel on vähemalt kolm satelliiti, saab ta aimu ise enda asukohast. Mida rohkem satelliite nähtaval on, seda täpsemalt saab asukohta määrata.
Kiirem, täpsem, parem
Galileo esimesed 18 satelliiti alustasid tööd detsembris ning juba praegu toetab osa tarbijaelektroonikaseadmeid (nagu üks Huawei telefon)Galileo navigatsioonisüsteemi. Kui aga rohkemad seadmed seda tegema hakkavad, suureneb ka navigatsioonisüsteemide täpsus jakiirus.
Mida rohkem satelliite saadaval on, seda täpsemalt on võimalik seadme asukohta tuvastada. Samuti aitab Galileo hoida kokku seadmete akut. Nimelt, kuna Galileo satelliidid on nüüd lisaks Glonassile ning GPS’ile maa kohal, saavad navigatsiooniseadmedvalida tugevama signaaliga satelliite.
Foto: ESA
