Kõik tulekustutid on erinevad: kuidas teada, milline sobib akude jaoks ja milline hoopis kööki?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Tulekahju köögis pannil

Enamik inimesi ilmselt teab, mida teha tulekahju korral. Oluline on jääda rahulikuks, hinnata olukorda, teavitada häirekeskust ja lähedal olevaid inimesi. Kui keegi on ohus, siis võimaluse korral tuleb neid aidata enda elu ohtu seadmata ja kui võimalik, siis aidata tuld kustutada. Küll aga ei pruugi paljud teada seda, et enne kui käsi tulekustuti poole liigub, tuleks selgeks teha, mis tüüpi tulekahjuga on tegemist ning millinetulekustuti valida.

Selleks, et tuli põleks on vaja hapnikku, kuumust, kütust ja ahelreaktsiooni. Kui ka üks neistkaob, kustub tuli. Tulekustutid kasutavad seda asjaolu ära ja alandavad põlengu temperatuuri või takistavad ligipääsu hapnikule või kütusele.

Tulekahjud jagatakse vastavalt sellele, mis põleb, üldiselt viide klassi: tahked, põlemisel hõõguvad ained (A);põlevvedelikud ja põlemisel sulavad ained (B);põlevgaasid (C);metallid (D) ning toiduõlid ja rasvad (F). Samamoodi jagatakse ka tulekustuteid, võttes arvesse, milliseid põlevaid materjale nad kustutada suudavad. Halvimal juhul võib valesti valitud kustuti põlengut hoopis hullemaks teha.

tabel tulekustuti tüüpidega
Millise tulekustutiga kustutada erinevaid tulekahjusid? Allikas: Tamrex

Vaadates Tamrexi poolt loodud kustutite tabelit, näeme, et esimene mõte tulekahjule vett peale visata toimib vaid tahkete, hõõguvate ainete puhul. Rasvatulekahjule vee peale viskamine teeb tulekahju aga hoopis suuremaks ning köögis säärase vea tegemine võib väga nukralt lõppeda.

Ka ei sobi sellises olukorras kodudes levinud ABC pulberkustuti. Kui puudub ABF-tüüpi rasvakustuti, on hea lahendus tulekustutustekk. See sobib ka kodumasinate ja süttinud riietega inimeste kustutamiseks, seda siiskiolenevalt kustutusteki suurusest.

Mida teha aga siis, kui nutiseade valmistub süttima? Kui seade on veel elektrivõrguga ühenduses, tuleb see võimaluse korral sealt kiirest eemaldada. Nutiseadmetes põlevad peamiselt akud. Võimaluse korral tuleks see seadmest eemaldada ja viia kohta, kus see võimalikult vähe kahju saab teha ehklähedal ei tohiks olla süttivaid esemeid.

Väiksema liitiumioonaku põlengu korral aitavad tavalised vaht-, pulber- ja CO2 kustutid. Kasu on ka veest. Suuremate liitiumioonakude põlengut on aga raske ükskõik millise kustutiga kustutada. Parim variant on saada aku hästi ventileeritud põlemiskindlasse alasse ja lasta sel lõpuni põleda.

Kui seadmes on liitiummetallaku siis seda saab kustutada vaid D-klassi metallkustutiga. Sellistes akudes on liitiumi hulk piisavalt suur, et veega kokku puutudes reageerida ja olukorda veelgi hullemaks teha. Tähele tasub panna ka seda, et D-klassi kustuteid tohib kasutada ainult metalli põlemise korral.

Seega on oluline endale selgeks teha, millised kustutid kus töötavad. Võimaluse tuleks eelnevalt näidatud tabel endale välja printida ning kustuti kõrvale paigutada. Kui tegemist on aga tööstushoonega, siis tasub hoolitseda selle eest, et kõik vajaminevad kustutid oleksid käepärast. Vastasel juhul võid tulekahju puhkemisel avastada, sinu ostetud kustuti teeb rohkem kasu kui kahju.

Avafoto: State Farm/Flickr

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.