Ilmselt on päris palju neid, kelle koduleht peaks olema kättesaadav ka inglise keeles. Siin on kaks tööriista, mida sellisel puhul kasutada võiks: grammatikakontroll ja plagiaadikontroll. Neist teeb ülevaate kirjanik Aarne Ruben.
Kõige kindlam abivahend on loomulikult emakeeleoskaja, kes tõlke üle vaatab.
Aga kui seda inimest kohe kuidagi käepärast pole, siis kontoritarkvara oskab samuti keele korrektsust kontrollida. Wordi speller leiab küll tähevead, aga põhjalikumalt teeb seda mõni vastav teenus.
Näiteks Grammarly Editor joonib rohelisega alla vigased laused, teeb keelelisi ettepanekuid, kontrollib grammatikat, kirjavahemärke, lausestruktuuri ja annab vihjeid, ega midagi sellist ei ole juba varem kirjutatud. Plagiaadikontroll on eriti just välisautoritelt saabuvate tekstide puhul ka oluline.
Tasuta saab lisada Grammarly MS Office’i programmidele ja Chrome’i laiendina oma veebibrauserile. Siis on õigekirjakontroll alati kaasas, kust iganes ka Chrome’i brauserisse sisse logida. Veebipõhise e-posti kasutamisel kontrollib Grammarly ka kõiki väljasaadetavaid e-kirju.
Grammarly tasuline ehk Premium-versioon edasijõudnute paljastab juba 250 eri tüüpi vigu. Teksti kirjutamisel hakkab programmilisand ise variante pakkuma ja sellega muidugi häirib. Ingliskeelne tarkvara pole kuulnud ühestki Eesti nimest, üritades neid parandada ja teeb mõnikord näiteks kratist “Pratti”. Seega saab tekstis esinenud eesti talupojast Põrsa Mardist näiteks miskipärast Syria Mart. Need on programmi kriitilised probleemid, mida peab käsitsi üle kontrollima.
Kui tasuta versioon on end ammendanud, võib minna Premiumi peale, makstes selle eest kuu- või aastatasu. Premium teeb juba vahet ka dokumenditüüpidel ja juurdleb, kas tegu võib olla tudengiessee, ametliku pöördumise või näiteks subtiitritega.
Tüüpilised parandused, mida Grammarly Editor alla joonib, on reeglipäratud ja reeglipärased tegusõnad, mis kipuvad vahel meelest minema. Grammarly Editori kontoris on tugiteenus, mis vastab sõnumitele ja lahendab probleeme. Vastatakse aga reeglina tööajal mõne aja pärast ja aega kulub rohkem, kui USAs on parajasti öö või varahommik.
Kes soovib aga väga kvaliteetset ingliskeelset teksti ja on nõudlikum, see peab Grammarlys pettuma. Isegi, kui valid Premiumi ja kvartaliplaani (ligi 20 dollarit kuus), mis oleks minimaalne väljaminek, siis veendud, et Grammarly kustutab ainult tuld ega tee sind veel heaks inglise keeles kirjutajaks. Abivahend jääb siiski rohkem artiklitest tähevigade parandajaks ja lihtsamaks lauseehituse kontrolliks.
See viimane nimetatud võimalus on siiski ka asjatundjate jaoks oluline: viited võimalikule vigasele lausestruktuurile. Nii saavad lauses korda gerundiumifraasid, rinnastus- ja alistustarindid. Rakendus soovitab ka prepositsioone, inglise keele kuulsaid kahest sõnast koosnevaid tegusõnu.
Peaaegu mingit kasu pole sellest tarkvarast mõne ilukirjanduslikuma teksti kirjutamisel ja paljureklaamitud hoiatused plagiaadi suhtes on tegelikult tihti asjatud: programmi, nagu paljude teistegi temataoliste jaoks ongi plagiaati liiga palju. Tõepoolest, midagi täiesti uut on maailmas raske välja mõelda, kõik on juba kusagil olnud.
Kui plagiaat vajab kontrollimist
Plagiaati pole veebikujundamisel vaja ilmselt just tihti kontrollida, küll aga võib sellest kasu olla siis, kui proovid oma kodulehel tellitud tekstide kvaliteeti hinnata. Ehk teisisõnu: kui see inimene, kes su kodulehele tekste kirjutab, on mingid osad tekstidest näiteks mõne konkurendi juurest “laenanud”, võtab plagiaadikontroll selle kinni.
Lisaks Grammarlyle on veelgi paremaid plagiaadikontrollijaid, mida on nende põhimõtte suhtelise sarnasuse tõttu asjatu üles lugeda, vahe on vaid sisestatava teksti hulgas.
Üks neist, mis annab normaalse tulemuse (mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe plagiaati) on Quetext.com. Veebiaknasse saab kopeerida teksti ja tulemus on kohe teada. Kuid ka siin leitakse üsna tihti mõni oma väljamõeldud tekst olevat kellegi poolt varem välja mõeldud, kasvõi sada aastat tagasi.
Sisestagem sinna näiteks sellise lause: “A breeze blew in the shade, platan trees flourished, there were cicadas and water – it was Paradise on the Earth.”
Kahtlemata on tegu siin ja praegu välja mõeldud lausega. Kohe juhatab programm meid Maud Diveri 1919. aastal välja antud teose “Inglise ja India romanss” juurde. Seal on lause: “The night is night of mid-May; the breeze is the breeze of the South.” Kas on sarnane? Ilmselt väga mitte.
Tasulised plagiaadikontrollijad on kuus-seitse korda odavamad, kui grammatikakontrollijad. Niisugune kontroll otsib sarnast sõnastust miljonite veebilehtede hulgast. Mõnele suurfirmale pole see just vältimatu väljaminek, kuid heal juhul oleks sellest siiski kasu, näiteks unikaalsete reklaamlausete väljatöötamisel.
Kui soovime firmale välja valida reklaamlauset “positiivselt muutuv”, siis veendume tänu plagiaadikontrollile, et juba eelnevalt on paljudel firmadel sellised laused olemas.
