Isikliku brändi kujundaja ja Persoonibrändi Agentuuri eestvedaja Liisi Toom annab algaval aastal soovitused blogijale 2019. aastaks – kas sellest võiks saada töö ja millised on need olulised küsimused, millele mõelda sisu loomisel.

Blogimine on jätkuvalt populaarne sisuloomise võimalus

Maailmas on 2 miljardit blogi ja veebilehte ning üle 80 miljoni blogipostituse avaldatakse iga kuu jooksul. Blogimisest on saanud suur tööstus, amet, turundusvahend. Siiski leian, et see on Instagrami, Youtube-i ja muude sotsiaalmeediakanalite tõusva trendi juures jääv kanal.

Täna on raske eristada seda, mis on veebileht ja mis blogi, sest need on omavahel väga hästi integreeritud. Enamasti ongi vahe fookuses ja selles, mida lugejale rohkem eksponeeritakse ning mida tegema suunatakse.

Kas sul on ka oma blogi olemas? On sul veebileht? Kas need on eraldi või ühendatud? Oled mõelnud blogimise peale? Soovin jagada sinuga küsimusi, millele mõelda oma blogi planeerides, blogipostitusi tehes ja enda sisuloomet maailma viies.

Blogimine kui karjäärivalik

Juba mõned aastad on “blogija” ametitiitliks, nagu ka juutuber. Blogijaid otsivad online-ajakirjad ja portaalid oma sisuturunduslugude kirjutajateks, elustiili rubriiki, nendest on saanud staarid ja omaette eksperdid ja paljud noored blogijad unistavad, et suured brändid soovivad neid oma brändisaadikuteks. Blogimisel on seega üsna palju väljundeid ja võib olla ka palju eesmärke.

See võib alata vajadusest maakera teisel pool reisides oma perele lihtsalt ja kiirelt oma eluolust ülevaatet anda sooviga kaardistada oma mõtteid, tööd või rännakut, jagades oma seisukohti. Edasi võib aga see muutuda ühel hetkel inimese põhitööks, kus fookus on sisuloomel, mis on väga piiritletud sihtgruppide ja teemade järgi, optimeeritud ning läbi oma nähtavuse uute tööpakkumiste saamiseks kasulik.

Lähenemisi on mitmeid ja on oluline, et sina kui isik, sina kui ettevõtte turundaja või juht või sina kui kõneisik mõistaksid esmalt, mis on sinu eesmärk just blogimisega kitsamalt. Kas see on sinu põhitöö või on see lihtsalt turundusvahend? Kas see on personaalne või avalik? Kas see on tähtis või mitte?

Olulised küsimused, millele mõelda blogimisel aastal 2019

Järgnevalt küsimused ja mõttekohad sulle, kes sa blogid, olgu see kord päevas, kord nädalas või kui lood isegi vaid 10 staatilist blogipostitust (seda küll otseselt blogimiseks ei saa pidada, aga siiski …).

1. Miks sa blogid, oled blogija või tahad saada blogijaks?

Kas seetõttu, et „kõik“ blogivad? Et su konkurent kasutab blogi turunduses? Või kuna ise soovid kirjutada ja sul on midagi öelda? Kas soovid muuta mõttemaailma või lihtsalt müüa oma toodet? Ole enda vastu aus ja vasta küsimusele miks?

2. Mis on sinu sõnum publikule?

Sa alustad blogiga mingil eesmärgil, mis on sulle oluline. Selleks, et sinu blogi teisi mõjutaks ja nad sooviks sind järgida, on vaja endale selgeks teha, mis on kogu blogi sõnum? Sellest lähtuvalt saad juba konkreetselt mõelda ka iga konkreetse postituse sõnumile. Kirjutamisel on oluline aga iga sõna: pealkirjast esimese ja viimase sõnani, mida kasutad. Jää kindlaks oma sõnumile ja katseta, kuidas saad seda oma lugejaskonnale kõige paremini kohale viia.

3. Keda sinu blogi kõnetama peaks?

Kui sulle on tähtis, et kindlad inimesed loeksid, kommenteeriksid sinu postitusi ja tegutseksid sinu soovituste järgi, siis kes nad on? Kas need on sinusugused inimesed? Inimesed, kes võiks sinu moodi mõelda?

4. Kui palju aega soovid blogimisele anda oma ajakavast? Kui tähtis on blogimine sinu eesmärkide saavutamisel?

Esimene takistus, millega blogimise alustamisel kokku puututakse, on aeg. Kirjutamine, kujundamine, toimetamine võtab palju aega. Palju aega plaanid sa blogimisele investeerida? Mida rohkem panustad, seda rohkem ja kiiremini saab ka “tulu” oodata. See, kuidas oma aega blogimisele investeerid, näitab, kui palju seda hindad ja kui tähtis see sulle on. Blogijana tulevad erinevad produktiivsuse tõstmise soovitused kirjutajatele kasuks.

5. Milline peaks olema domeeninimi?

Kas kirjutad oma nime alt? Anonüümsena? Kas see peaks olema tasuline “sinunimi.com” või tasuta “sinunimi.wordpress.com”? Kas see peaks olema .ee, .com, .eu? Mis oleks sinu eesmärki, sisu ja lugejaid ning ka tulevikuplaane silmas pidades kõige parem valik?

6. Milline on sinu blogi visuaalne nägu ja toon?

Blogid on enamasti selle kirjutaja nägu. Panusta visuaalse identiteedi loomisele, ükskõik kas alustades kohe brändi visuaalide loomisega või valides ise teadlikult sinu teema ja personaalsuse ilmestamiseks sobivad kujundused, pildid, videod, elemendid. Pea silmas ka kasutajasõbralikkust veebidisainis, brändi ühtsust erinevates kanalites.

7. MIDA soovid, et lugeja blogis teeb?

Lugema ja kaasa elama (kommenteerima), lugema ja saab ise midagi teha (DIY projektid, töölehed), mõtlema hakkama, kasutama meelelahutuseks või hariduseks. Ostma midagi?

8. Kas kasutad enda tehtud või spetsiaalselt tellitud fotosid?

Täna on võimalik saada palju tasuta ja suurepärase kvaliteediga stockfotosid. Paraku tähendab see, et samu fotosid kasutavad päris paljud teised. Unikaalsuspunkte selle kasutamisest ei saa. Kui vähegi võimalik, kaasa fotograaf oma tegemistesse, kes aitab luua sinu stiiliga sobivaid fotosid sinust ja ka vastavatest teemadest blogis. Kui oled ise hea fotograaf, siis kasuta loomulikult enda pilte. Kergem ka autoriõiguse küsimustes!

9. Mida arvavad blogist ja blogipostituste sisust sinu lugejad?

Ja vajadusel eira seda. Tagasiside oma lugudele, kirjutamistele on vaja saada, kuid vahel on olulisem ka seda eirata. Tagasiside aitab mõista, kas ja kuidas blogi lugejaskonda tegelikult mõjutab. Kui nad juba kommenteerivad ja saadavad fännikirju, siis süvene ja tee oma järeldused.

10. Kas sa saaksid influencerina muuta maailma?

Tegelikult ka! Sinu käes on suurepärane vahend rääkida, mida mõtled, mida hindad ja jagada oma lahendusi, kuidas päästa maailm, elada mõnusamat elu või läbi oma huumori leevendada kurbust. Sul on tõeline võimalus muutuda tegelikuks, sisukaks mõjuisikuks. Mis iganes sinu teema on, mõtle võimalusele päriselt muutust luua! Mitte lihtsalt järgmist paari tenniseid müüa ja sellega oma fännkonda “happymaks” teha, vaid päriselt muuta mõtteviise, muuta sisuliselt inimeste heaolu.

11. Millised on sinu tugevused ja nõrkused?

Kas sulle meeldib kirjutada? Usun, et enamus inimesi oskavad kirjutada, kuid jäävad liiga kinni oma „oskusesse“. Isikupärastel blogidel võib olla väga eriskummaline, keelereeglitele mittevastav tekst. Vali oma stiil ja toon ja lihtsalt kirjuta. Alles teises etapis, kui vaja on tõeliselt turundama hakata ja sihitumalt tegutseda, võib lisada elemente SEOst, arvestada sellega, kuidas postitused leitavamaks teha ja muud. Eelkõige aga kõneta oma lugejaid ja jää endaks, see tagab sinu isikubrändi kujunemiseautentselt ja pikaajaliselt paremini, kui ükski SEO. Ära müü oma isiksust, väärtusi ja naudingut oma töö vastu maha survest end turundada, firmat laiendada või rohkem Like saada. Samas ole teadlik, mis on blogijana sinu nõrkused ja tugevused ja püüa end järjepidevalt arendada.

12. Millist väärtust blogiga lood?

Ma ei saa seda liiga palju korrata. Blogisid on tohutult palju. Ära tee lihtsalt järgmist blogi. Näe endas väärtusi, teadmisi ja oskusi, ideid ja panust, mida saaksid maailmaga jagada. Hooli sisust, päriselt, tunne seda soovi ja kirge ning ole järjepidev! Püüa teha postitusi, mille lugemise lõpetades inimene tunneb, et ta on midagi saanud või tal tekib emotsionaalne reageering. See paneb mingid uued rattad käima ja sa ei tea kunagi, millal sinu blogimisest saadud inspiratsioon mõjutab teisi.

See nimekiri ei ole kindlasti lõplik, kuid annab kätte olulisimad küsimused, mis aitavad eristuda ja pakkuda väärikat sisu. Võid uurida ka väga praktilist postitust „Kuidas alustada blogimisega“ ning paari kliendi kogemuslugu, miks on vaja blogimisel tuge ja miks blogijana järgida oma südant.

Blogimine kui persoonibrändi kujundamise tööriist

Seega julgen igati blogimist soovitada nii eneseväljenduseks, oma kõneisiku staatuse kujundamiseks, portfoolioks või ka konkreetseks turundusvahendiks.

Artikkel ilmus algselt Persoonibrändi blogis ja Veebimajutuse blogis.