Kas sa soovid, et alluvad tegelevad tööajal erameilidega? Kui ei, siis tasuks liituda tööalase meiliteenusega

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
kristjan-paul_raude_2014.png

Võib tunduda kui hea mõte meiliaadresside abil teeselda, et ettevõte on suurem kui reaalsuses. See ei ole ilmselt aga kõige parem mõte, räägib Veebimajutuse partner,WSIOnline tegevjuhtKristjan-Paul Raude.

Maailmas on palju meiliteenuseid, milline neist on parim?

Kui on soov ettevõtte töötajale e-postiaadress teha, siis valikuid on tõesti palju. Näiteks, kas kasutada serveripakkuja e-postilugerit internetis (Veebimajutus, Zone ja teised) või seadistada arvutis Outlook või mõni muu meilihaldusprogramm. Viimasel ajal on populaarsemaks muutunud ka Google Apps for Business teenuse kasutamine, mida on väga lihtne seadistada nii arvutisse kui ka nutitelefonisse.

Kui ettevõttele meiliteenuse pakkujat valida, siis mis selle juures oluline on?

Kogemus ja usaldusväärsus on kõige olulisemad tegurid. Kindlasti ei soovi olukorda, kus kirjad ei tule kohale või ei lähe välja. Nagu iga teise ettevõttega, on ka klienditeenindusel suur roll, millise teenusepakkuja kasuks lõpuks otsustatakse. Mis seal salata,enamus meie kliente kasutab kas Veebimajutuse või Zone.ee teenuseid.

Harilikult saavad kõik töötajad endale omanimelise aadressi, kuid millised võiks kindlasti veel olemas olla?

Lugesin kunagi raamatut, kus soovitati väikesel ettevõttel luua võimalikult palju meiliaadresse, näiteks info@, raamatupidamine@, logistika@, turundus@, personal@. Nii jätaks justkui mulje, et firma on suur.

Ei pea seda õigeks, tarbijad on targemad, kui sa arvad. Kõige traditsioonilisemad on info@, arved@, support@ ja myyk@. Kõige olulisem on läbi mõelda, mis inimesed on ettevõttes ja kellele kommunikatsiooni soovitakse suunata.

Kas kindlasti on vaja ühist meiliteenust? Miks ei võiks kõik lihtsalt oma Gmaili-kontosid kasutada?

Muidugi võivad kõik oma isiklikke Gmaili-kontosid kasutada, alustasime ka ise niimoodi. Küsimus on, kas tööandja soovib, et tööasju aetakse eraisiku konto alt, kus ka töövälised tegemised võivad kergesti esile kerkida. Ja vastupidi, kas töötaja soovib töö- ja erameile ühest ja samast kohast hallataks. Mina seda õigeks ei pea.

Milliseid vigu inimesed ja ettevõtted kipuvad oma teenusepakkuja valikus ja kasutamises tegema?

Hind ei pruugi olla alati kõige olulisem argument, miks kellegi kasuks otsustada. Tuleb vaadata teenuse sisse ning mida selle hinna seest tegelikult saab. Kui ühel teenusepakkujal on hinnad odavamad, aga kasutajatugi puudulik ja teisel vastupidi, siis mina valiksin selle teise teenusepakkuja.

Kas ühest lahendusest piisab või on kõrvale vaja ka mingit toetavat lahendust?

Siin tuleb eristada personaalset ning turunduslikku meilihaldust. Esimene neist on meilivahetus nii nagu ikka: oma personaalsete kontaktidega. Teine on suunatud eelkõige turunduskommunikatsioonile ja kõigile kontaktidele, mis ettevõtte andmebaasis on.

Eestis panustatakse liiga palju müügi saamisele ning liiga vähe olemasoleva kontakti hoidmisele. Kõik teavad, et olemasoleva kliendi hoidmine on seitse kuni kümme korda odavam, kui uue kliendi leidmine, aga ometi seda teadmist ei kasutata piisavalt. Mailchimp ja taolised tarkvarad on suureks abiks. Enne kui see kasutusele võtta, tuleb mõelda, kuidas need kontaktid sinna saavad ning kuidas neid suudetakse pidevalt uuendada.

Algne artikkel avaldati Veebimajutuse blogis.

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.