E-poe loomine on iga äri jaoks tähtis otsus ja selle juures tuleb teha terve hulk valikuid, mida pärast on keeruline ümber tegema hakata. Sellest, mismoodi neid valikuid kohe alguses õigesti teha, räägib lähemalt Wixteri veebiarendaja ja turundushuviline Imre Saar.

Mis tuleks enne läbi mõelda, kui asuda e-poe tehnilist platvormi valima?

Esiteks ei tasuks e-poe loomisesse kunagi suhtuda liiga kergekäeliselt. Kui soovid saada selle kiirelt kaelast ära vähima vaevaga, siis tõenäoliselt ei hakka e-pood ka kunagi rahalist tulu teenima.

Et tulemus rahuldaks kõiki, tasuks mõelda järgmistele küsimustele.

1. Kui suure mastaabiga e-poodi kavandad? Kui plaanid hakata müüma tuhandeid tooteid rahvusvaheliselt turul, siis pole pilvepõhine platvorm (nagu näiteks Shoproller, Voog, Wix jms) ilmselgelt parim valik – need kipuvad lihtsalt aeglaseks jääma. Paljusid frustreerib veel seegi, et need platvormid on tarkvarapõhiste platvormidega võrreldes palju kallimad! Seega suurema veebiprojekti puhul tasub kindlasti mõelda klassikaliste tarkvarapõhiste platvormide peale nagu WordPress, Magento või Prestashop, mis on edasiarenduse jaoks avatud ehk lihtsasti modifitseeritavad kõikvõimalike erisoovide elluviimiseks.

2. Milline on omaniku/halduri ambitisoon ehk kui vilunud arvutikasutaja sa oled ning kui palju valmis ajusi ragistama?

Platvormi valiku osas peaks käituma eelmises punktis soovitatule täpselt vastupidiselt, kui oled olukorras, kus veebipoe loojaks/halduriks oled sina ise ning kodulehe tegemisega on lood nagu nad on ehk varasem kokkupuude puudub. Sel juhul tõttavad appi tuntud pilveplatvormid nagu Wix, Shopify, Voog ja Shoproller (viimased kaks on Eesti firmad). Pilvepõhiste platvormide suurim pluss on algajasõbralikkus ja meeletu ajasääst. Website builder´itega kodulehe ehitus on justkui Lego kokkupanek. Tõenäoliselt saab sellega hakkama igaüks, kelle elementaarne arvutikasutusoskus on vähemalt keskpärasel tasemel. Vaata näiteks kodumaise Voog´i platvormi e-poe tegemise õpetust, mille abil saavad kiiremad veebilehe valmis kindlasti ühe päevaga.

3. Milline on projekti eelarve? Nagu alati – raha seab kõigele piirid. Mis saaks olla meeldivam, kui sul on võimalus e-poe ehitus sisse osta mõnelt veebiagentuurilt? Kui läheb e-poe tellimiseks, siis arvesta eelnevalt kindlasti tulevase haldusega – see peab olema tavakasutajale lihtne. Selleks, et veebilehe haldus kulgeks õlitatult, soovitan e-poe tellida üldtuntud tarkvarapõhise platvormi peal, nagu näiteks WordPressil. WordPress on maailma populaarseim platvorm ning sellega ühildub meeletu kogus templiite ja plugin´e.

4. Millised on tulevased tarne- ja makselahendused? Eestlased on üldjuhul harjunud tasuma pangalinkidega. See tähendab, et maksma asudes suunatakse klient spetsiaalse pangalingi kaudu kliendi kodupanka (Swedbank, SEB), kus ülekande väljad on juba tema eest täidetud ning vaja on vaid makse mugavalt kinnitada. Selliseid pangalinke ja pakiautomaatide (Omniva, SmartPOST, DPD) automatiseeritud lahendusi koordineerib Eestis Maksekeskus.

Seega kui sinu tulevases e-poes on mugavad tarnelahendused ja pangalingid must-be ehk hädavajalikud, siis tuleks kindlasti platvormi valik teha nende lahenduste hulgast, mida Maksekeskus toetab. Vaata siit, milliste platvormidega on Maksekeskus integreeritud ning mis on nende teenuste kuutasud. Vastasel korral tuleb leppida ainult Paypali ja tavalise PDF arve väljastamisega ning see mõjub laastavalt veebilehe usaldusväärsusele.

Platvormide populaarsus Eestis

Builtwith toob Eesti kohta välja järgmist statistikat:

1. WooComerce* – 707 poodi
2. Shoproller* – 600 poodi
3. Opencart – 598 poodi
4. Prestashop – 461 poodi
5. Magento – 427 poodi
6. Voog* – 300 poodi
7. Shopify – 92 poodi
8. Wix – 20 poodi

* Builtwith’i andmed puuduvad. Poodide arv toodud ettevõtte kodulehelt
* WooCommerce on tasuta WordPressi e-poe plugin

Siinkohal peab arvestama ka platvormide vanust. Näiteks Voog tuli e-poe liidesega turule alles 2016. aastal. Samas Shopify loodi juba 2004.  ja näiteks WooCommerce 2011. aastal.

Millist platvormi soovitada algajatele?

Arvestades hinnaklassi ja kasutajaliidese lihtsust, soovitaks algajatele kodumaist Voogi (30 päeva tasuta prooviperiood, hiljem al. 10 € kuu). Neil on eriti hästi välja kukkunud veebilehe tõlketööriist ja nad pakuvad e-kaubandusele mitmesuguseid kujundusmalle. Üldiselt on tegemist populaarsuselt 3. platvormiga Eesti turul!

Voo puhul tooksin veel eraldi välja järgmised plussid:

• Laosüsteem saadab kliendile automaatse PDF arve
• Toetab Eesti makse- ja tarneviise (pangalingid)
• Võimalik luua tootevariatsioone (värvid, suurused)
• Sooduskupongipõhiste kampaaniate loomine
• Eestikeelne tehniline tugi

Kellel jääb sellest väheks ja soovib omanäolist disaini ning on valmis panustama rohkem aega, neil soovitan liikuda WordPressi suunas!

Vaata õpetust, kuidas käib kodulehe tegemine WordPressiga.

Millal võtta mõni valmis e-poe lahendus ja millal peaks suunduma arendajalt “rätsepatööd” tellima?

Minu hinnangul tasub enamikel juhtudel eelistada valmis e-poe lahendusi, sest e-pood ei tohiks olla disainilt klienti segadusse ajav, vaid jääma pigem selgesti mõistetavaks ning lihtsaks. Seda kõike suudavad aastal 2019 suurepäraselt pakkuda erinevad valmis templiidid ja pilvepõhised platvormid. 100% rätsepatööd jäägu suurfirmade lõbuks, kellel ei ole suurt vahet, kas poe maksumus on 20 või 25 tuhat eurot.

Mõistagi ei tähenda see, et e-poe sisseostmine on vale, vaid seda, et paljud arendajad võivad e-poe luua ka valmiskujunduse peale.

Valmislahendused on kokkuvõttes palju odavamad kui nullist loomine.

Mille poolest erineb e-poe alustamine tavapoe alustamisest, millised on põhilised erinevused?

Põhilised erinevused on järgmised:

1. Veebis on kliendi käitumine väga lihtsasti mõõdetav (statistikaprogrammid: Google Analytics, Hotjar jm).
2. E-pood ei saa mitte kunagi valmis. Alati leidub midagi, mida testida ja uuendada.
3. Veebis on inimesed alati kärsitumad. Tähtis on hoida veebileht tehniliselt korras ja kiire.
4. Uus e-pood nõuab pidevat ja sihipärast turundustegevust. Vastasel juhul sinu veebilehte ei osata külastada.

Millised on Eesti omapärad, milliseid seadusi ja reegleid peab Eestis tegutsev e-pood arvestama?

Eesti omapärad võib kokku võtta nendes seitsmes punktis.

1. Äritegevus peab toimuma läbi juriidilise isiku ehk ettevõttena. Ettevõte peab majandusaasta aruandesse märkima tegevuse koodiks 4791 – “jaemüük posti või interneti teel”. Eraldi tegevusalana märke puudumisel tuleb aruandes kirja panna, kui suure osa tegevusala 4791 moodustab üldisest majandustegevusest.
2. Tagamaks juriidiliselt korrektse ja eetilise e-äri, on iga Eestis tegutseva e-poe omaniku kohustus küsida klientide käest ostu sooritamisel nõusolekut (märkeruudu abil) müügitingimustele. Lihtsustatult öelduna kaitseb see dokument nii sinu kliente kui ka sinu e-poodi kõikvõimalike probleemide ilmnemisel.
3. Tarbijal on õigus kaup tagastada 14 päeva jooksul. Kui seda müügitingimustes eraldi välja ei tooda, on kliendil vastavalt võlaõigusseadusele õigus kaup tagastada tervelt järgneva 12 kuu jooksul!
4. Vajalik on andekaitsetingimuste (AKT) dokument (privaatsuspoliitika), sest e-poed töötlevad klientide isikuandmeid. AKT leht on vastavalt uuele andmekaitseseadusele (GDPR) kohustuslik terves Euroopas, kus tuleb selgitada, kuidas ettevõte isikuandmeid töötleb. AKT dokument ja müügitingimused võivad olla ka ühises vormingus.
5. Ostja peab saama müüjaga ühendust võtta!
6. Ostjale peab koheselt laekuma tellimuse kinnitus koos arvega!
7. Eestis registreeritud ettevõtte tooteinfo peab olema eesti keeles!

Müügitingimustes peavad kirjas olema

• maksetingimused;
• hinnainfo;
• tellimuse täitmise kord;
• lepingust taganemise kord;
• kättetoimetamine ja sellega seotud tasud;
• tagastamisõigus ja –tingimused;
• pretensioonide esitamise kord;
• isikuandmete töötlemisega seotud teave.

Vaata näidismüügitingimusi ja uuri lähemalt E-kaubandusliidu juhendist.

Kuidas oma tooted võiks e-poe jaoks grupeerida, milliseid tooteid esile tõsta, milliseid võib-olla polegi mõtet e-poodi panna?

Kõik oleneb mõistagi tootegrupist ja mis veebipoega on tegu, kuid iga e-poe struktuuris peaks lähtuma loogilisuse printsiibist. Mida rohkem on erinevaid filtreid, kategooriaid ja alamkategooriaid, seda lihtsamini ja kiiremini on ka tooted leitavad.

Näiteks kui veebipoes on müügil naiste sõrmused, siis selleni jõudmiseks võiks eksisteerida järgmine teekond: Naised → kihlasõrmused → kuld → hinnaklass. Pole olemas rusikareeglit, et müügiteekond on liiga pikk just alates sellest momendist. Teekond peab olema pigem loogiline, kui võimalikult lühike!

Hea on teada ka seda, et e-poe avaleht on sisuleht, kus tasuks kuvada kampaania tutvustust, parimaid pakkumisi ja populaarsemaid tooteid. Arvesta, et tegu on kõige esinduslikuma sisulehega, kus n-ö laojääke ei ole soovitatav kuvada. Võib jätta n-ö odava mulje.

Millist infot peaks üks tooteleht sisaldama, mis on seal kindlasti vajalik ja millega pigem ei maksaks klienti tüüdata?

Müügiinimesed armastavad öelda: mida kallim on toode, sest rohkem soovib potentsiaalne ostja kauba või teenuse kohta infot leida. Kuna e-poes toodet reaalselt katsuda ja oma silmaga näha ei saa, peab müüja pingutama selle nimel, et see tunne oleks veebis võimalikult autentne võrreldes füüsilises poes kogetuga.

Seega tooteleht peaks sisaldama järgmisi elemente:

1. Toote nimi ja kliendipoolseid kaasusi rõhutav lühikirjeldus
2. Hind
3. Kvaliteetsed ja ilusad pildid
4. Muust disainist eralduv ostunupp
5. Tarne- ja tagastusinfo
6. Tootevariatsioonid (värvid, suurused)
7. Kommentaarid/arvustused
8. Seonduvad tooted (äkki õnnestub terve komplekt maha müüa?)
9. Sotsiaalmeedia like ja share nupud
10. Järelmaksu võimaluse integratsioon
11. Suuruste tabel
12. Soovikorv

Siinkohal tooksin elava näitena esile Loverte e-poodi.

Kui lihtne on oma e-pood pangalinkidega siduda ja kust selleks kõige paremini abi saab?

Pangalinkide liidestamine on lihtne, kui Maksekeskus toetab sinu e-poe sisuhaldussüsteemi. Kõik juhendid on kättesaadavad Maksekeskuse kodulehelt. Näiteks WordPressi puhul on tegu MakeCommerce´i nimelise plugin´iga, mille aktiveerimisjuhendi leiab siit. WordPressi puhul ei tohi ära unustada, et eelnevalt on vaja alla laadida ka e-poe liides ehk tasuta plugin nimega WooCommerce.

Milliseid muid makseviise on mõistlik oma e-poes tasumiseks pakkuda ja kui lihtne on neid oma poodi integreerida?

Mõistagi kõige tähtsam on tavapäraste Mastercard ja Visa tüüpi krediitkaartide maksetugi. See loob funktsiooni, et e-poest saavad osta ka välismaa kodanikud. Ka see teenus on Eestis registreeritud ettevõtete puhul Maksekeskuse koordineerida ja käib pangalinkide teenusega käsikäes.

Samuti soovitame oma poe integreerida PayPali makselahendusega, mida toetavad kõik e-poe platvormid. Paypaliga sidumiseks tuleb eelnevalt luua PayPalis müüja konto. See kõik on tasuta, kuid mõistagi võetakse tehingu pealt vahendustasu, mis on krõbe 4,4%. Vähe sellest – lisandub veel ka valuuta konverteerimistasu.

Kohaletoimetamine – millised kättetoimetamise viisid võiksid e-poes olla ning millised on nende erinevate viiside eelised ja ehk ka puudused?

1. “Tulen ise järgi!” – annab väga suure usalduse äritegevuse suhtes, kuid nõuab neutraalse kontoripinna või füüsilise poe olemasolu.
2. “Saada lähimasse pakiautomaati!” – tänapäeva e-äris elementaarne ning mugav lahendus. Tarnelahenduste täismugavdamine on seotud Maksekeskusega.
3. “Saada kulleriga koju!” – samuti elementaarne kättetoimetamise viis, millega arvestab eos iga klient, kes kavatseb osta asju e-poest.

Kas pakkuda tasuta koju toomist või mitte?

Kui me räägime tooteliikidest, mis mahuvad transportimisel ära pakiautomaatidesse, siis isiklikult olen arvamusel, et tasuta tarne alates ostusummast x lähimasse pakiautomaati on Eesti piires lausa kohustuslik ja samas hea märk professionaalsusest.

Kui aga rääkida kojuveost, siis see on iga e-poodniku strateegiline otsus ja vajab testimist. Mõistagi seab piirangud kauba hinnakate ning see, mida teevad konkurendid. Üldiselt pakutakse tasuta kojuvedu kampaania vormis, kuid see ei ole reegel.

Mida teha, et klient jõuaks ikka lõpuni – eduka ostuni, mitte ei jätaks ostukorvi maha?

1. Ostuprotsess peab olema ülesehituselt loogiline, kiire ja arusaadav. Ärge koormake kliente vahelehtede ja pikkade registreerimisvormidega!
2. Veebileht peab olema üldpildis usaldusväärne ning hea reputatsiooniga. Ära unusta, et inimesed kirjutavad foorumites/sotsiaalmeedias oma kogemustest ning halb sõna levib kui kulutuli. Igale “tulekahjule” tuleks kindlasti leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus ja peatada selle levik.
3. Integreerige oma pood pangalinkidega ja pakiautomaatide tarnelahendustega. Kui tegemist on kallite toodetega, pakkuge ka järelmaksu lahendust!
4. Inimestele ei meeldi pikad tarneajad. Hoolitsege selle eest, et ostetuimate toodete puhul eksisteeriks pidev miniladu, mis võimaldab toote teele panna võimalikult kiiresti.
5. Pakkuge klientidele tasuta kingitusi ehk miskit n-ö kauba peale! Heaks näiteks taaskord kosmeetikapood Loverte, kes tihti pakub erinevaid lõhnanäidiseid kauba peale. Inimestele meeldivad tasuta asjad ja see jätab poest positiivse mulje.
6. Ole kursis konkurentide hindade ja kampaaniatega. Inimesed eeldavad, et veebist ostes on kõik alati soodsam võrreldes füüsiliste poodidega.
7. Agressiivne meede: saatke kliendile meeldetuletuskiri, et ostukorv jäi maha!

Kui palju e-pood ligikaudu maksab, mille järgi lõplik hind kujuneb?

Kui teha kõike ise, on võimalik korralik veebipood püsti panna ka ca 200 euroga. See on n-ö miinimuminvesteering, et e-pood oleks Internetist kättesaadav ja põhisüsteemid funktsioneeriksid. Domeeninimi maksab ca 10 eurot aastas, veebimajutus ca 70 eurot aastas, templiit ehk kujundusmall alates 50 eurost, pangalinkide ja tarnelahendustega liitumine on tasuta, kuid tasu võetakse tehingu pealt.

Tellides veebilehe mõnest veebiagentuurist, tuleb arvestada märksa krõbedamate summadega, sest tegemist on väga ajamahuka tööga. Näiteks väiksema ja lihtsama e-poe kohalikule turule saab kindlasti tehtud ca 2000 euroga.

Kõige suuremat ressurssi nõuavad tootelehtede sisuloome ehk piltide tegemine/järeltöötlus ning lühikirjelduste loomine.

Pildid on aga veebipoe tähtsaim komponent! Need lihtsalt peavad olema esinduslikud ja ilusad, hea kvaliteediga, aga samas mahult optimeeritud, et leht ei avaneks aeglaselt.

Mitte vähem ei saa alahinnata tootekirjeldusi. Need ei tohiks mitte mingil juhul olla igavad ja kuivad, vaid selgitama, mis kasu ostja sellest tootest saab. Kui soovite e-poe tellimiselt kokku hoida, siis jätke just tootelehtede sisu ja üleslaadimine enda hooleks.

Veebipoe tegemise hindade maksimaalne määr on piiritu ja oleneb väga palju erisoovidest. Hind hakkab kiirelt kerkima, kui soovitakse erinevaid mooduleid ja integratsioone nt majandustarkvaraga ning soovitakse ka SEO ehk otsimootorile optimeerimise teenust. Kuulujuttude tasandil räägitakse, et näiteks e-Selveri maksumuse eest saaks ehitada ühe füüsiliselt eksisteeriva Selveri poe juurde. Seega pole tegemist kaugeltki odava lõbuga. Keskmise suurusega e-poe arendus koos paari võõrkeelega maksab kindlasti vähemalt 6000 eurot.

Luues veebipoe ise mõne pilvetarkvaraga, on tasustamine kuupõhine. Näiteks kodumaiste Shoprolleri ja Voogi e-poe pakettide kuutasud algavad 9 eurost ning küündivad lausa üle 100 euroni.

Platvorm	Hind/kuu	Integratsioon Maksekeskusega	Tüüp
WordPress (wooCommerce)	tasuta	Jah	avatud platvorm
Magneto	tasuta	Jah	avatud platvorm
Prestashop	tasuta	Jah	avatud platvorm
Shoproller	al. 9 €	Jah	builder
Shopify	al. 29 $	Jah	builder
Voog	al. 10 €	Jah	builder
Wix	al. 17 €	Ei	builder