Kuidas tootmine ja e-pood koos tööle panna?

Foto on illustreeriv.Mohd Syahideen Osman / Pixabay

Paljud tootjad vaatavad aina enam veebi poole, et läbi Interneti oma tooteid otse tootjalt lõppkliendile pakkuda. Juba väljakujunenud tootmisettevõtted, peamiselt väiketootjad, kes olemasolevate kanalite kõrval näevad võimalusi efektiivsemalt ja kasumlikumalt oma äri arendada, ei tea aga tavaliselt, kust alustada, kui tahaks veebis müüma hakata. MRPEasy klienditoe arendusjuht Siim Kanne räägib lähemalt, millest alustada ja kuidas erinevaid süsteeme ühendada.

Paljud väikesed ettevõtmised, kus ühe või paari inimese hobist on kasvanud välja igapäevatöö, kasutavad oma peamise turundus- ja müügikanalina veebi. Kui aga tootmismahud ning ettevõtte töötajate arv kasvab, võib süsteemide sidususe puudumine hakata takistama efektiivset tööd.

Annan ülevaate erinevatest tööriistadest ja süsteemidest nagu ka MRP ning kuidas need töötavad koos e-poega.

Suurim takistus on valed tööriistad

Üks suurimaid takistusi, mis tavaliselt ees seisab, on juba kasutusel olevad tööriistad.

Kui kasvav tootmisettevõte on ületanud 10 töötaja piiri, siis käepäraste traditsiooniliste kontoritöövahenditega nagu paber, pliiats, Excel ja e-post, mis varem olid rahuldavad, ei ole võimalik enam efektiivselt ettevõtet juhtida.

Kui mikroettevõttes on ühel inimesel nö mitu mütsi, siis natuke suuremas ettevõttes tekib tööjaotus funktsioonide ja rollide kaupa – ostujuht, müügijuht, tootmisjuht, tootmisplaneerija, laojuht, eestööline jne. Kuna kogu info hetkeolukorrast ei asu enam ühe inimese peas, ühel paberil või ühes arvutis, siis kommunikatsioonil – andmete jagamisel ja ristkasutamisel – on nüüd kriitiline roll. Probleem on selles, et kõik peavad saama ajakohaseid andmeid teistelt, aga ilma õigete tööriistadeta kukub see tihti välja nagu laste telefonimäng…

Müügimehel on vaja teada toodete laoseisu, tootmise plaani, tarneaegasid; tootmisjuhil on vaja teada kinnitatud tellimusi, müügiprognoose, laoseisu, saabuvaid oste, tarneaegu; ostujuhil on vaja teada tootmise ja müügi kaubavajadusi jne.

Sellises olukorras, kui üks inimene midagi teeb, näiteks kui ostujuht saab teada ühe plaanitud tarne hilinemisest, muutub kogu mänguväljak kohe ka kõigi teiste töötajate jaoks. E-posti ja koosolekutega on väga raske sellist dünaamilist olukorda juhtida ja pall kukubki peagi maha.

Lahenduseks on ERP

Lahendusi, kus ettevõtte erinevad osakonnad on toodud ühe „digitaalse katuse“ alla nimetatakse ERP süsteemideks (ingl k ERP – Enterprise Resource Planning).

Ajaloolistel põhjustel kiputakse ekslikult arvama, et ERP süsteemid on raamatupidamise jaoks loodud. See on küll valdkond, kus neist on samuti väga palju abi, aga reaalne kasu – efektiivsuse kasv – tuleb  tegelikult ettevõtte põhitegevuse paremast juhtimisest: laovarud, ostud, tootmine, raporteerimine, müük. Raamatupidamisarvestus nö ratsutab eelneva kukil.

MRP süsteemid aitavad tootjat

Tootmisettevõtetele on aga loodud spetsiaalsed lahendused, nn ERP / MRP süsteemid, kus fookuses on tootmise (M ehk manufacturing) ressursside planeerimine. Sealjuures MRP tähistab konkreetset metoodikat varude ja ressursside arvestamiseks läbi ülidetailse planeerimise.

MRP süsteeme on kahte laadi:

  • Material Requirements Planning (MRP I) – ainult materjalide vajaduste ja laovarude planeerimine.
  • Manufacturing Resource Planning (MRP II)- lisaks eelnevale veel tootmisoperatsioonide ajaline ja töökeskuste koormuse planeerimine.

Piltlikult on MRP süsteemi kõige ilmsem kasu selles, et süsteem oskab kahele küsimusele kohe vastuse leida:

  1. Millal ma saan need tooted sellele kliendile tarnida?
  2. Kui palju see mulle maksma läheb?

Selline süsteem võtab info ühe töötaja käest ja annab järgmisele, kel seda parajasti vaja on:

  • Kui klient küsib müügiesindajalt toodet, siis süsteem ütleb, kui palju ja millal on vabu tooteid, arvestades juba teistele klientidele lubatud kaupu.
  • Kui tootmisplaneerija paneb töö kalendrisse, siis ostujuht näeb, millal ja mis materjale on vaja tellida, kui need vajadused ei ole praegu kaetud.
  • Kui eestööline töötab tellimusega, valmistab toote, siis informatsioon liigub koheselt tootmisjuhile, laojuhile ja ka kliendihaldurile, kes saab kliendile vastata, mis seisus tellimus hetkel on.

Teisisõnu tootmise ERP põhivõidud tulenevad sellest, et esiteks süsteem oskab väga täpselt planeerida, optimeerides laovarusid ja tootmisressursse ning teiseks iga inimene saab keskenduda oma rollile ja süsteem hoiab kõigi silme ees uusimaid andmeid.

Kuidas tootmine ja e-pood koos tööle panna?

Nüüd jõuame ringiga peaaegu algusesse tagasi – kuigi vormiliselt on võimalik e-pood igal hetkel püsti panna ning tellimusi hallata kasvõi salvrätiku nurgal, siis korraliku e-poe, kus on reaalajas olemas laoseisud, tarneajad ja klientidel võimalus esitada tellimusi, hädavajalikuks kaaslaseks peab olema tootmise ERP süsteem.

Kui süsteemid on omavahel rääkima pandud, siis e-poes esitatud tellimused liiguvad ise ERP platvormi, kus kaubad automaatselt ka kliendile reserveeritakse. Kui kaupu ei ole laos, annab süsteem märku vajadusest planeerida nende tootmine.

Kõige efektiivsem on juurutada oma ettevõttes veebipõhine tootmise ERP, milleks on ka MRPeasy ja see ühendada oma e-poega, näiteks Shopify või Magentoga või miks mitte Voo e-poe platvormiga.

Miks peaks olema ERP just veebipõhine? Sest kaks veebiplatvormi saavad omavahel lihtsamalt suhelda ning integratsioonide seadistamine on enamasti ainult mõne nupu vajutamise küsimus. Kuid mitte vähem tähtsat rolli mängib ka süsteemi hind nii rahas kui ka vaevas, mis tuleb välja käia lahenduse kasutusele võtuks.

Artikkel ilmus algselt veebimajutuse blogis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.