Vanasti oli muru rohelisem ja valikuid vähem: tahad kohalikku domeeni, vali .ee või kui oled rahvusvaheline tegelane, siis sobib hästi .com. Organisatsioonidele võis veel sobida .org lõpuga domeen, palju aastaid tagasi hakkasid vaikselt populaarsust koguma ka Euroopale vihjavad .eu tippdomeenid, aga siis läks olukord käest ära. Praegu võid valida endale tohutust nimekirjast ja kui sealt ka ei leia, võivad rikkamad alustada oma tippdomeeni registreerimisega.
Kas igaüks saab registreerida?
Ametlikult nimetatakse neid geneerilisteks tippdomeenideks (gTLD ehk generic Top Level Domains). Nende hulk on juba tuhandetes ja tuleb pidevalt juurde. Kui tahad ise registreerida täiesti uut tipptasemel domeeni nagu on olnud .com või .org, siis on see üsna kallis: 185 000 dollarit, kuid loomulikult saab kasutada ka juba olemasolevaid (kellegi poolt registreeritud) geneerilisi domeene. Näiteks .tech võiks sobida tehnoloogiafirmale või .agency mõnele agentuurile, .cafe kohvikule ja .city linnavalitsusele.
Milleks seda vaja?
Miks üldse peaks võtma mõne “peavoolu” tippdomeenist erineva haruldase tippdomeeni? Põhjuseid on kaks.
Esiteks, .com või .org lõpuga on levinud märksõnadega domeeninimed juba üsna suure tõenäosusega kellegi poolt ära võetud. Selleks, et mitte hakata oma kaubamärki muutma või absurdseid kasutamata nimesid välja mõtlema, aitabki mõne teise laiendiga domeeninime kasutuselevõtt.
Teiseks, geneerilise tippdomeeni laiend annab tavaliselt juba aadressis vihje ka ettevõtte tegevusalale, mida .com lõpuga aadress ei pruugi anda. Näiteks .tech lõpuga, nagu öeldud, vihjab aadress kohe tehnoloogiafirmale, .cafe vihjab kohvikule. Fox.tech ja Fox.cafe juba ütlevad aadressiga ära, mida klient võiks oodata.
Kust saab näha registreeritud tippdomeene?
Nimekirja pidamisega tegeleb rahvusvaheline organisatsioon IANA ja selle loetelu saab alla laadida lihtsa tekstifailina siit. Selles on ka kõik riikide tippdomeenid (nagu Eestil on .ee) ja vanad traditsioonilised tippdomeenid nagu .com, .net, .org jne.
Sealt võid leida oma valdkonnale täpselt sobiva – näiteks võiks taksofirmale sobida .taxi, raadiokanalile .radio, kinnisvarafirmale .realestate jne.
Kas on nimesid, mida tasuks vältida?
Jah, osad domeenid on küll mitte sihilikult, kuid praktika käigus kujunenud sellisteks, mida peetakse “ohtlikeks”. Mitmed viirusetõrjed ja tulemüürid võivad käsitleda teatud tippdomeene spämmi- või pahavara-allikatena ja neid natuke ebavõrdsemalt kohelda. Näiteks Spamhouse, mis peab arvet spämmi ja pahavara levitavate IP aadresside ja domeenide üle, on koostanud edetabeli, millised tippdomeenid on “pahad”.
Esimesel kohal on näiteks .qq, kus üle 90 protsendi domeenidest, mis seda lõppu kasutavad, on märgitud halbadeks. Teisel kohal asub .cf, kolmandal aga .tk, mis on muide Uus-Meremaa ülemere-territooriumi Tokealu maakood. Miskipärast on hakatud seda kurjasti ära kasutama – tegelikult pole vaja põhjust kaugelt otsida, sest Tokealu otsustas domeeni teha tasuta kõigile kättesaadavaks, et reklaamida niimoodi piirkonda maailmas.
Kus ma saan neid registreerida?
Neid saab registreerida Veebimajutuses samas kohas, kus registreerid .ee või .com domeenigi, valides rahvusvahelise alajaotuse. Tuleb ainult arvestada, et mõned haruldased geneerilised domeenid on kallimad.
Näiteks äridele on pakkuda selliseid tippdomeene:
- .cafe, .construction, .consulting, .farm, industries jt maksavad kõigest alla 25 euro aastas;
- .delivery ligi 41 eurot aastas;
- .storage aga lausa 66 eurot ja .tires (näiteks rehvitöökoja jaoks) juba ligi 80 eurot aastas.
