Kui kavatsed silma paista ka mõnes teises riigis, siis tekib peagi kindlasti küsimus, kas piisab ühest rahvusvahelisest .eu, .com või muust tipptaseme domeeninimest või peaks kohaliku riigitunnusega domeeninime registreerima.
Nn geneerilised domeenid ehk riikidega mitteseotud domeenid on näiteks .com, .org, .net jm lõppudega. .eu lõpuga domeenid on tavaliselt kasutusel Euroopa Liidus tegutsevatel organisatsioonidel. Riikidel on kahetähelised domeeninimede lõpud nii nagu Eestil on .ee, Soomel .fi, Lätil .lv jne.
Loomulikult võib omale registreerida nii rahvusvahelise domeeninime kui kohaliku riigi oma mõlemad. Ainult et otsimootorite jaoks pole hea nendel aadressidel täpselt sama sisu näidata. Google näiteks karistab otsimootoris tahapoole tõstmise või lausa blokeerimisega, kui leiab sama sisu mitmelt domeeniaadressilt.
Kui tahad tegutseda kohalikul turul, siis tee kohalikule riigitähisega domeenile oma kodulehe tõlge sellesse keelde. Google näiteks eelistab kohalikul domeenil olevat sisu selles keeles otsingutulemustes näidata kui rahvusvahelisel domeenil olevat sama sisu. Rahvusvahelisel .eu, .com või .net aadressil võiks siis olla firma üldisem tutvustus ja korporatiivne info, maatunnusega domeenide aadressil aga iga riigi info kohalikus keeles eraldi.
Kohaliku domeeniga e-poest ostetakse julgemalt
Paljude kogemused on näidanud, et kui e-pood on kohaliku riigitähisega, siis ostavad inimesed sealt julgemalt. .com lõpuga domeeniga e-poodi luues pead olema tuntud bränd, mida juba usaldatakse ja mida teatakse kui rahvusvahelist kaubamärki. Tundmatud .com aadressid nii palju usaldust ei ärata.
Samuti võib juhtuda, et kohalikud ärikataloogid, otsimootorid ja populaarsed portaalid lingivad pigem oma riigi tunnusega domeenidele kui rahvusvahelistele.
Paljurahvuselise saidi nimeprobleemid
Kui kodumaal on ärinimi registreeritud ja vaba domeen hõivatud, siis teistes riikides võib probleem tekkida – see nimi on juba kellegi teise poolt kasutuses. Muidugi ei saa siis hakata oma kodumaist ärinime muutma, vaid tuleb välja mõelda mingi muu lahendus. Kui teises riigis siiski sai sama ärinimi firmanimena registreeritud, siis domeeniga peab välja mõtlema mingi täienduse. Kui firmanimi on domeenina juba kasutusel, saab registreerida endale mõne lisandiga nime, lisades nime lõppu näiteks tegevusala – realestate, ITservices, consulting vms. Nii on küll keerulisem leida ja domeeni meelde jätta, aga kohalikus keeles otsinguga jääb firmanimi siis tavaliselt ikkagi leitavaks.
Kas välismaa nimesid saab Eestis registreerida?
Kunagi oli riiginimeliste domeenide registreerimine üsna keeruline, nüüd on vähemalt Euroopas ja paljudes teisteski riikides see võimalus paindlikumaks muutunud. Üsna paljude riikide domeene saab registreerida ka siinsamas Eestis, Veebimajutuse kaudu. Nimekirjas on kümneid domeeninimesid: enamik Euroopa riikide domeene ja ka .ru ja .fm.
.fm, mida kasutavad paljud raadiojaamad, on huvitav domeen, mis tegelikult on Mikroneesia Liiduriigi domeen, kuid seda võivad registreerida omale kõik soovijad üsna kalli hinna eest. Riik on domeeni kasutamisest teinud nimelt oma sissetulekuallika. Veebimajutuses maksab .fm domeen aastaks 100 eurot. Tavaliselt aga on riigitunnusega domeenid tunduvalt odavamad – .fi näiteks 13,25 ja .lv 16,25 eurot aasta kohta.
Hea on hoida oma erinevate riikide domeene ühe teenusepakkuja juures, siis pole alati vaja seigelda erinevates kasutajaliidestes ja saab ka veebilehtede muudatusi teha ühtemoodi.
Mõnedes riikides peab olema kohalik esindus
Kui aga proovida registreerida näiteks .uk domeeninime, et Suurbritannia turul kohaliku lühikese ja selge domeeniga esineda, siis selgub piirang: vaja on kohalikku aadressi. Seejuures ei sobi postkastiaadress (nn P.O. Box). Kuna varem kasutati Suurbritannias teise taseme domeeninimesid .co.uk, .org.uk, .me.uk ja nüüd saab üle minna lühikesele .uk aadressile, siis on senistel teise taseme domeeni kasutajatel eesõigus kuni 10. juunini 2019 üle minna lühemale aadressile ja niimoodi reserveeritud domeene ei saa omale registreerida.
Mõned välisriigid on piiranud domeenide registreerimist firmade või eraisikutega, kellel on selles riigis aadress või registreeritud kaubamärk. Selline on näiteks Kanada .ca domeen, mille registreerijalt nõutakse Kanadas registreeritud kaubamärki või kohalikku aadressi, kus organisatsioon tegutseb.
