Veebisaidil, nagu igal raha teenimise sihiga tehtud investeeringul, peavad olema paika pandud ka selged eesmärgid, mille täitmist saab mõõta.

Ja loomulikult, eesmärkide püstitamisest üksi on vähe kasu, nende täitmist tuleb ka pidevalt jälgida. Veebilehe puhul on terve hulk üldiseid näitajaid, millel tasub silma peal hoida, alustades muidugi veebilehe kättesaadavusega : kui suure osa ajast on see üleval, kui kiiresti toimub selle täies mahus laadimine ja nii edasi.

Veebisaidi kiirus, muide, mõjutab ka näiteks Google’i otsingute tulemusi, see aga omakorda juba otse rahakotti. Kiiruse mõõtmiseks on igasugu vahendeid, kuid tavainimesele arusaadavaim on tõenäoliselt lihtsalt nutitelefoniga filmimine, kui kaua sait laeb. Ühe rusikareegli järgi võiks selleks kuluda kaks sekundit või vähem.

Loomulikult peaks veebilehele seatud eesmärgid siiski olema spetsiifilisemad kui lihtsalt see, et olla optimaalsele inimhulgale võimalikult pidevalt kättesaadav. Veebipoodidel aitavad täpsemate müügisihtide täitmist mõõta programmid, mida poe halduses kasutatakse.

Kõik saidid aga ei tegele rahaliselt mõõdetavate tehingutega. Nende jaoks on erinevad mõõdikud, mis näitavad, kuidas saiti täpsemalt kasutatakse, mida loomulikult tasub jälgida veebipoodidelgi.

Kaks tööriista

Detailsemateks mõõtmisteks on olemas terve hulk vahendeid. Levinumad on näiteks Google Analytics ja Mixpanel.

“Mõlemal on oma plussid, aga Mixpaneliga saab ilusamaid lehtreid tekitada,” ütleb digitaalloovagentuuri Thorgate ärijuht ja Veebimajutuse partner Ivar Merilo. Sellest, mis on lehter ehk funnel, tuleb juttu veidi allpool.

Ühest küljest annavad sellised lahendused aimu, millised on veebilehe külastajad ja kust nad tulevad. Millist veebisirvijat nad kasutavad, kas tulevad nutiseadmelt või arvutist, millistest riikidest on nad pärit ja mis teed pidi veebilehele jõudnud: kas Google’ist, ettevõtte Facebooki-lehelt või mõnel muul saidil avaldatud reklaami kaudu, näiteks. Osav turundaja oskab sellest infost nii mõndagi järeldada.

Teine ja mitte vähem tähtis ei ole aga teadmine, mida külastajad kodulehel teevad. Kui ettevõte ja/ või tollele kujundusteenust pakkunud firma on veebilehe oma loogika järgi üles ehitanud, ei tähenda see ju sugugi seda, et külastajad selle järgi ka käituma hakkavad. Veebipoe asemel võivad nad saidil näiteks eksida ära mingisse kõrvalisse nurgakesse ja frustreerunult lahkuda.

Mis on lehtrid?

Siin tulebki mängu funnelid – mis inglise keeles tähendab otsetõlkes lehtrit, digiturunduse kõnepruugis aga teekonda, kuidas veebisaidi külastajad mingisse punkti satuvad. Kasutajate käitumise jälgimine algab avalehelt – vaadatakse, kuhu sellele tulnud edasi liiguvad. Iga järgneva liigutusega hakkab neid ära kukkuma.

Viimaks jäävad alles need, kes näiteks midagi ostavad, mingile petitsioonile allkirja annavad või muul moel saidi lõppeesmärgini jõuavad – need, kes nii-öelda pööratakse. Kui avalehele jõuab sada inimest ja neist kaks sooritavad ostu, on pöördunute osakaaluks kaks protsenti.

Veebilehel on igal sammul võimalik mõõta, millal täpselt inimene ära kukkus. Kui sellest on pilt moodustatud, järgneb tavaliselt ajurünnak: mis moel oleks võimalik ära kukkujate hulka vähendada ja pöördunute osakaalu kasvatada. Ehk peaks muutma mõne nupu värvi või paigutust? Tõstma mõne lingi teise koha peale? Mõne alamlehekülje sootuks kaotama?

Testida tuleb kõike ja pidevalt

Interneti suureks plussiks on see, et kõiki neid ideid saab ka testida. Selleks tehakse tavaliselt AB-test, kus pooled veebilehe kasutajad näevad ühesugust kujundust, pooled aga teistsugust ja mõõdetakse, kas selle mõjul on näha erinevusi näiteks pöördunute määras.

“Sellist testimist tasub teha kogu aeg,” ütleb Merilo, kes soovitab võimalusel pidada palgal eraldi inimest, kes testidega iga päev tegeleks.

Kuid ka väiksemate ettevõtete jaoks, kellel ei ole eraldi inimeste palkamiseks võimalusi, on oma lihtsamad nipid, kuidas oma edu mõõta.

“Et veebis on kõige lihtsam reklaami või muid tulemusi mõõta, siis kindlasti tuleb oma veebilehele tekitada koht – ankeet, nupp, video – mille täitmist või alla laadimist saab kokku lugeda ning selle põhjal otsustada, kas püstitatud eesmärgid töötavad,” soovitab digiturundusfirma QQQ juhataja Meelis Vill. Üks näide võiks olla ettevõtte uudiskirja tellinute hulk.

Aga loomulikult pole parimatest eesmärkidest ja suurepärastest mõõtevahenditest erilist kasu siis, kui veebisaidi sisu lohakile jäetakse. Nii ei maksa unustada ka jälgimist, et kõik lingid toimiks ja tekstid oleks kirjavigadeta.

Avafoto: Scanpix

Algne artikkel avaldati Veebimajutuse blogis.