Ettevõtteid on maailmas erinevaid ning nii mitmedki neist tegelevad sotsiaalse ettevõtlusega. Sarnaselt tavalistele firmadele peavad ka need ettevõtted IT- ning veebilahendusi kasutama, selgitas Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees Jaan Aps.
Mis on sotsiaalne ettevõtlus?
Sotsiaalsete ettevõtete asutajatel on unistus muuta maailmas midagi paremaks. Selleks loovad nad organisatsiooni – sotsiaalse ettevõtte – mis teenib enamuse sissetulekust toodete või teenuste müügist.
“Maailmas midagi paremaks muutmine” võib tähendada näiteks püsivaid töökohti erivajadustega inimestele või võimaluste loomist säästvaks tarbimiseks ning raiskamise vähendamiseks. Küllap on Eestis esimesena mainitud kategooria tuntuimaks näiteks Eesti Pimemassööride Ühing, teisel juhul aga Uuskasutuskeskuse kauplustekett.
Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda ükskõik millises valdkonnas, milles eksisteerib ühiskondlik vajadus, mille lahendamise osas saab seada mõõdetavaid eesmärke. Toode või teenus võib seda probleemi lahendada otseselt või siis lihtsalt rahastada lahendamiseks vajalikke tegevusi.
Kuidas erineb see tavalisest ettevõtlusest?
Erinevus on ettevõtte missioonis ja peamistes edumõõdikutes.
Oletame, et võimekad ja idealistlikud noored ettevõtjad Anneli ja Mart asutavad IT-ettevõtte ja värbavad sinna haldusteenuse pakkujatena tööle psüühilise erivajadusega inimesi, näiteks autiste. Korraga selgub aga, et enamusele autistidest ei sobi klientidega otse suhtlemine, mida teenuse pakkumise käigus on paratamatult tarvis teha. Anneli ja Mardi järgmisest sammust selgubki, millist tüüpi ettevõttega on tegemist.
Kui neid inspireerib eelkõige IT-halduse teenuse pakkumine, siis asendatakse autistid inimestega, kellele proaktiivne kliendisuhtlus sobib paremini. Kui erivajadustega inimeste toetamine on ettevõtjatele siiski hingelähedane, jätkavad nad sellega jõukohases mahus, näiteks sponsoreerides autistlike laste suvelaagrit või värvates endale ratastoolis süsteemiadministraatori. Kokkuvõttes, tegemist on tavapärase tubli ettevõttega.
Kui aga Annelit ja Marti inspireerib peamise väljakutsena töövõimaluste loomine autistidele, loobuvad nad hoopis IT-halduse teenuse pakkumisest viisil, mis eeldab klientidega palju otsesuhtlust. Sotsiaalsete ettevõtjatena pingutavad nad seejärel selle nimel, et leida valdkond, mis oleks autistidele sobilik ja võimaldaks neil ehk isegi konkurentsieelise saavutada.
Näiteks võivad nad otsustada pakkuda hoopis programmeerimisteenuseid. Kokkuvõttes, Anneli ja Mart on sotsiaalsete ettevõtjatena edukad juhul, kui nad suudavad täita oma algset eesmärki, milleks antud juhul on autistidele töö pakkumine.
Kas päriselt üldse on olemas IT-valdkonnas tegutsevaid sotsiaalseid ettevõtteid?
Üks tuntumaid rahvusvahelisi sotsiaalseid ettevõtteid nimega Specialisterne tegutseb just IT-valdkonnas. See ongi loodud autismispektriga inimestele töö pakkumiseks. Töötajad tegutsevad tarkvaratestijatena, programmeerijate ja andmesisestajatena nii avaliku kui erasektori klientide jaoks.
Taanist alguse saanud ettevõte asub tänaseks veel üheksas riigis, näiteks Brasiilias, Hispaanias ja USA-s. Specialisterne tugineb autistide iseloomulikele omadustele ja tugevustele, muutes need teist tüüpi töötajatega võrreldes konkurentsieeliseks.
Kuivõrd Eesti sotsiaalsed ettevõtjad infotehnoloogilisi lahendusi kasutavad?
Selles osas on palju kasvuruumi. Huumoriga pooleks võib öelda, et osad idufirmade eestvedajad unistavad uuest Angry Birdsist ja osad sotsiaalsed ettevõtjad näevad ainsa töömeetodina käpikute kudumist. Kui õnnestuks ühendada idufirmade oskused sotsiaalsete ettevõtjate teadmistega selle kohta, mis on õnnelikuks eluks päriselt oluline, võiksid Eestis toimuda väga suured asjad.
Lootustandvaid märke juba siiski leiab. Näiteks lõppesid hiljuti edukalt kaks Hooandja kampaaniat, millest mõlema elluviimine ühendab ühiskondliku eesmärgi ja tehnoloogia.
Vaikuseminutid pakub alates 2015. aasta augustist praktilisi koolitusi õpetajatele ja lapsevanematele, et laste ja noortega keskendumiseks vajalikke oskusi harjutada. Nimelt kasutavad lapsed üha enam nutiseadmeid, mis süvenemise asemel soodustavad pigem tähelepanu hüplemist. Et info ülekülluses tegutseda parimal võimalikul viisil, on hea keskendumisoskus hädavajalik.
Hooandja toetusega luuakse harjutuste tegemist soodustava äpi, mis muudab keskendumisharjutused lihtsalt kasutatavaks igas elusituatsioonis.
Helpific on avatud veebikeskkond, mis viib kokku abivajajad (erivajadusega inimesed, eakad) ja abipakkujad. Abi võidakse vajada näiteks transpordiga, majapidamistöödes või tegevustes väljaspool kodu, näiteks kultuurisündmustel saatmisel. Abivajajatele endile on abisoovi esitamine sama lihtne ning mugav, kui takso või pitsa tellimine.
Hooandja abil luuakse Helpificu maksekeskkond, et abi leidmine ning osutamine muutuks tõhusamaks ja algatuse missioon finantsiliselt jätkusuutlikuks.
Mida peaks leidma selliste firmade veebilehtedelt?
Sarnaselt iga teise ettevõtte veebilehele peab ka sotsiaalse ettevõtte veebileht toetama ettevõtte peamise eesmärgi täitmist. Lisaks peab lehekülje külastajale olema selge, milline on ettevõtte ühiskondlik eesmärk ning millised on senised tulemused.
Paljude sotsiaalsete ettevõtete veebiarenduse väljakutseks on tasakaalu leidmine struktuuris ja sõnumites: kuidas luua digitaalne keskkond, mis toetab toote või teenuse müüki, samas aga tutvustab piisavalt valdkonda, milles sotsiaalne ettevõte positiivseid muutuseid loob.
Hetkel oleme Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus välja töötamas ka turundusmärgist. Selle kasutamise õigus oleks kõigil sotsiaalsetel ettevõtetel, kel selge ühiskondlik eesmärk, arusaadavad tulemused ja kvaliteetsed tooted-teenused.
Mis siis, kui huvi valdkonda panustada?
Kui on soov aidata, palume Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga ühendust võtta. Taoliseid väljakutseid meil jagub, mille juures oluline ka IT-komponent.
Kuidas sotsiaalse ettevõtlusega ise pihta hakata?
Kõik algab vajaduse märkamisest ja inspiratsioonist. Milline on ühiskondlik probleem, mille lahendamisse panustamine pakuks eneseteostust ja rahulolu?
Sotsiaalse ettevõtluse maastiku kohta saab infot Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku veebilehelt. Oma ideega on juba sel sügisel võimalik kandideerida ettevõtluskonkursil Ajujaht sotsiaalse ettevõtluse eriauhinnale ning kevadel 2018 Nupukate lahenduste inkubatsiooniprogrammi. Keskkonnakaitsehuvilistel tudengitel tasub oma lahendusega osaleda ressursisäästukonkursil Negavatt.
