Visiitkaarte tellides mõeldakse alati sellistele olulistele asjadele, mis andmed visiitkaardile saada ja kuidas paigutada logo, kuid on veel ka hulk muid väljakujunenud või väljakujunemata reegleid, mida peaks arvestama. Näiteks üks oluline omadus on visiitkaardi õiged mõõdud.
Jah, mõnikord pistetakse meile pihku erilise kujuga ebastandardseid kaarte, mis silma torkavad, kuid tavaliselt oleks hea kõigi jaoks, et need kaardid mahuks ära visiitkaardihoidjasse ja rahakoti vahele.
Reegel nr 1: pole kindlaid mõõtmeid
Ehkki visiitkaardid on tavaliselt siiski enam-vähem sama suurusega, pole see raudne reegel, mis suurust peab kasutama. On suurused, mis on levinud ja mugavad, osa suuruseid sõltub ka traditsioonidest ja on riigiti erinevad.
Näiteks on mõnikord valikuks ratsionaalne põhjendus, et MS Word pakub visiitkaardimallina välja 10 kaarti ühel A4 lehel, mida saab mõnes Avery formaadis välja trükkida, kahes veerus viis visiitkaarti ja pärast lahtimurdekohtadest eraldada.
Ka trükikoda võib suurust täpsustamata kasutada väljakujunenud mõõtmeid.
Kui aga oled rahvusvahelisel konverentsil, siis võib selguda, et mõnedes riikides või piirkondades on hoopis muud kombed. Tavaliselt on need ajalooliselt viimaste sajandite jooksul välja kujunenud.
Kui ise välja trükkida – uuri standardformaate
Kui kavatsed ise visiitkaarte välja trükkima hakata, uuri kahte asja: milliseid standardseid paberiformaate printer toetab ja milliseid visiitkaardiblankette kohalikust kontoritarvete poest saada on. Muidugi võib paberigiljotiiniga just omale sobiva suuruse hiljem välja lõigata, aga see läheb aeganõudvaks ja kalliks.
Välja trükkides jätab printer tavaliselt äärtesse valge puutumatu serva – uuri, kui lai see on ja milline pind jääb visiitkaardi sisu jaoks vabaks. Tavaliselt on ääre laius vahemiks 3-5 mm. Kui tahad äärest ääreni trükki, on vaja välja trükkida terve lehekülg visiitkaarte, näiteks A4 kartongile, arvestades kogu lehe äärt ja sisemisi visiitkaardiservasid, mida saab vastavalt ära lõigata. Kääride asemel kasuta paberigiljotiini, et servad jääks ideaalselt sirged. Kääridega see ei õnnestu.
Mõned visiitkaardistandardid
Paljudes riikides on välja kujunenud oma visiitkaardistandardid ja õiged mõõdud, mida kasutada. Kasuta, kui võimalik, oma välisreisil selle riigi levinud mõõtmeid.
- USA ja Kanada: 89 x 55 mm
- Lääne-Euroopa: 85 x 55 mm (USA omast veidi kitsam formaat)
- Austraalia, Uus-Meremaa, Skandinaavia: 90 x 55 mm (USA-st veidi laiem)
- Jaapan: 91 x 55 mm (paberisuurus Yongo), naiste visiitkaardid on tavaliselt väiksemas mõõdus – paberisuurus Sango
- Hiina, Hong Kong ja Singapur: 90 x 54 mm
- Argentina, Brasiilia, Tšehhi, Soome, Ungari, Iisrael, Kasahstan, Poola, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Ukraina, Bulgaaria, Läti, Mehiko, Lõuna-Aafrika: 90 x 50 mm
- Iraan: 5 x 48 mm
Lisaks ülalnimetatutele eksisteerib siiski ka üks rahvusvaheline ISO standard, mille järgi joonduvad ka paljud printerid: ISO 7810 ID-1 suurus (85,6 x 53,98 mm) on täpselt sama, nagu meie ID-kaardil ja enamusel krediitkaartidel, seega see visiitkaart sobib nagu valatult nii rahakottide vahele kui krediitkaarditaskutesse.
Mittestandardne eristub
Kui aga tundub, et mittestandardne suurus aitab kõige paremini teistest eristuda, on ka siin väljakujunenud rahvusvahelised soovitused. Instagrami-ajastul sobib näiteks ruudukujuline (65 x 65 mm) ja ilus näeb välja ka kitsas minikaart (nn minicard, 70 x 28 mm).
Kui aga kaardi kujuga veel mängida, võib teha kas äralõigatud nurkadega või ümarate nurkadega visiitkaardi. Näiteks ruudukujuline ümarate nurkadega visiitkaart on nagu mõne mobiiliäpi ikoon.
Eesti kombed
Kui suur peaks aga olema Eesti visiitkaart ja millega eristuda? Kui on soov toetada oma riiklikku Eesti Vabariigi sümboolikat, võib kasutada Aino kirjastiili ja rändrahnu väljalõiget (saadaval https://brand.estonia.ee/design/). Siinsed levinuimad mõõtmed on 90 x 50 mm ehk sama, nagu Lätis ja Soomes. Kasutatakse ka ISO 7810 ID-1 suurust ehk ID-kaardi formaati.
