Zone'i blogi

Kasulik: 3 levinud küberohtu ja kuidas ennast nende eest kaitsta?

Õpi tundma veebis valitsevaid ohte.Foto: Modevector/Shutterstock

Veebis surfamisega käib kaasas hulk ohtusid, mille eest ei ole täielikult kaitstud ka kõige valvsamad interneti kasutajad. Mida teadlikum oled, seda lihtsam on selliseid komistuskivisid vältida.

All toome välja kolm levinud küberohtu ja selgitame, kuidas ennast nende eest kaitsta. Kui otsid internetis tegutsemiseks turvalisust väärtustavat partnerit, siis selle leiad Zone.ee näol.

Ära mine õnge

Õngitsusskeemide hulk on viimastel aastatel tohutult kasvanud, suuresti koroonapandeemia tõttu. Suur osa maailmast liikus kaugtööle ning koduste arvutivõrkude turvalisus on firmade võrkude turvameetmetest tihti oluliselt halvem. Selles olukorras on inimesi hakatud pommitama õngitsuskirjadega, mis võivad tekitada palju probleeme.

Õngitsuskirjad näevad enamasti välja nagu täiesti tavalised sõnumid või e-kirjad. Näiteks võid saada teate oma pangalt, mis näeb välja nagu päris. Mainitakse, et mingi eriti olulise liigutuse tegemiseks on sul tarvis pangaga jagada oma PIN koode või muud olulist infot. Äkki hoopis jõuab su meiliboksi kiri, mille on näiliselt saatnud sinu ülemus, kes nõuab, et maksaksid kiiresti ära mõne arve.

Pangad ei küsi sinult kunagi infot PIN koodide ja sisselogimiseks vajalike rekvisiitide kohta. Kui mõni arve paneb sind kahtlustades kulmu kergitama, siis uuri igaks juhuks ülemuselt, kas ta ikka päriselt saatis ise rahaülekannet nõudva teate. Samuti ole ettevaatlik kahtlastelt adressaatidelt saabunud linkide ja manuste avamisega.

Hoia end diginakkuste eest

Tülikad arvutiviirused on üheks peamiseks ohuks internetikasutajate küberturvalisusele. Viiruste olemus ja hulk on aja jooksul hüppeliselt kasvanud ning sageli ei pruugi kasutaja arugi saada, et tema seade on külge saanud ebameeldiva digitaalse nakkuse.

Arvutiviirus on tarkvara, mis on disainitud kiiresti levima erinevate seadmete vahel, et nakatada võimalikult suur hulk interneti kasutajaid. Viiruseid levitatakse näiliselt ohutute meetoditega, mida kasutame igapäevaselt. Näiteks võivad need peidus olla meilidega saadetud linkides või manustes.

Viiruste tekitatav kahju võib olla samuti mitmekesine. Näiteks võivad viirused välja nuhkida sinu kontode sisselogimisinfo, varastada või rikkuda andmeid ja muuta arvuti turvaseadmeid. Samuti võivad sinu meilikontod viiruste mõjul välja saata spämmi, et nakatada sinu kontaktilisti liikmeid. Igal juhul tasub teostada regulaarset viirusekontrolli ja teha kindlaks, et seadme antiviirus on aktiveeritud ja uuendatud.

Kui viirusetõrje ei ole viirusetõrje

Tänaseks on suurem osa internet kasutajatest juba õnneks antiviirustega sina peal. Teatakse, et veebis ohutult surfamiseks on tarvis antiviirusprogrammid igal juhul sisse lülitada Ühest küljest teeb see häkkerite elu keerukamaks, kuid teisalt avanevad neile ka uued uksed.

Kuidas saada inimeste isiklikele seadmetele ligi, kui kõik kasutavad ohutuse tagamiseks viirusi tõrjuvaid programme? Vaja on ehitada libarakendus, mis näeb välja nagu viirusetõrjuja, kuid täidab tegelikult vastupidist eesmärki ja hoopis nakatab kasutaja seadme pahavaraga. Inimesed ei hoomagi, et on kukkunud häkkerite õnge, vaid usuvad, et nende ohutus veebis on tagatud.

Võltsid viirusetõrjujad võivad imiteerida tuntumate arvutiviiruste vastu kaitsvate programmide kasutajaliidet ja disaini. Veendu alati, et tirid viirustõrjerakenduste uuendused alla ametliku tootja lehelt ja mitte läbi kahtlase kolmanda osapoole.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.