Kasutajatele privaatsust pakkuva veebibrauseri leidmine võib tihtipeale osutuda päris keeruliseks. Kui rääkida privaatsest, siis Google’i ja teiste suurkorporatsioonide loodud brauserite reputatsioon pole sel alal just kiita. Küllaltki palju tähelepanu on pälvinud hoopis Tor brauser.
Selgitame lähemalt, mis asi see Tor on ja miks sellest üha rohkem juttu tehakse.
Sündis juba 1990. aastatel
Tor ehk The Onion Router on kõigile tasuta avatud lähtekoodiga veebibrauser, mis annab kasutajale võimaluse surfata internetis mõnevõrra anonüümsemalt kui teiste brauseritega. See kustutab iga seansi lõpus automaatselt sirvimisajaloo ja lisaks suunab kogu kasutaja liikluse üle Tor võrgu.
Algselt töötas Tor-i välja 1990. aastate keskpaigas USA merevägi, et võimaldada sõjaliste organisatsioonide jaoks anonüümset võrgusuhtlust. 2006. aastal aga otsustati projektist loobuda, pärast mida on sellega edasi tegelenud mittetulundusühing.
Tor brauseriga on võimalik ligi pääseda ka kurikuulsale tumedale veebile – interneti peidetud ja indekseerimata veebisaitidele. Kuna see võimaldab vabalt juurdepääsu ülemaailmsele veebile, on osad riigid Tor-i kasutamise täielikult ära keelanud. Eestis on selle kasutamine lubatud, kuid näiteks Hiinas, Venemaal, Iraanis on Tor keelatud.
Kuidas brauser töötab?
Tori brauseri eesmärk on muuta tõhusamaks kasutaja privaatsust ja teatud määral ka turvalisust. Brauseris on välja lülitatud arvestatav kogus funktsionaalsusest, et vähendada riske brauseri kasutajatele. Lisaks siis kogu liikluse läbi Tor võrgu suunamise – IP-aadressi varjamise ja krüpteerimise – kasutades selleks Tor-i tohutut ülemaailmset serverivõrku.
TORi teeb eriliseks enam kui 7000 releest koosnev kattevõrk, läbi mille kasutajate veebiliiklus suvalises järjekorras suunatakse. Igas punktis eemaldatakse andmetelt üks krüpteerimiskiht – igal hetkel on serverile teada ainult eelmine ja järgmine samm, kuid mitte liikluse alg- ja lõpp-punkt.
See tähendab, et kes iganes püüab sind võrguliikluse põhjal tuvastada, komistab lihtsalt viimasesse serverisse, mida sinu andmeliiklus läbis. Teisisõnu: see brauser muudab Tor kasutajate tuvastamise väga keeruliseks.
Sellel kolmekihilisel krüptimisel on ka miinus – Tor on üldiselt oluliselt aeglasem kui teised brauserid. Kuna võrguliiklus saadetakse erinevate sõlmede kaudu, peab internetiühendus läbima pika tee ja seetõttu muutub märgatavalt aeglasemaks. Vahetevahel ei muuda see mitte ainult aeglasemaks, vaid nii mõnigi veebileht ei luba Tor-i kasutajaid üldse ligi, sest Tor-i kasutatakse tihti vääralt.
Kas on täiesti turvaline?
Tor aitab luua võrgukeskkonna, mis on seotud vabaduse ja privaatsusega. Brauseriga saab mugavalt surfata veebis ringi nii, et tegevusi oleks raskem jälgida. Samas kui läbi Tor-i logida sisse näiteks Facebooki, ei ole selline ühendus enam kuidagi anonüümne. Tor-i projekti on läbi aastate kimbutanud mitmed turvaaugud, kuid kõige nõrgem lüli on seni siiski olnud kasutajates endis.
Mitmed suured võimuorganid, sealhulgas CIA ja FBI, on suutnud taga peituvaid kasutajaid paljastad. Tabatud on hulgi selliseid isikuid, kes olid seotud teatud ebaseaduslike tegevustega.
Veelgi enam, 2017. aastal võimaldas Tor-i süsteemi nõrk koht võimaluse paljastada Linuxi ja macOS-i IP-aadressid, eemaldades brauseri peamise eesmärgi – anonüümsuse.
Samas tuleb tõdeda, et nii mõnigi Tor-i brauserisse lisatud privaatsustäiustus on jõudnud lõpuks ka Firefoxi ja teistesse brauseritesse, muutes kaudselt valdava enamuse internetikasutust vähem luuratavaks.
Tor-brauser ise ei ole imerohi enda identiteedi paljastamiseks internetis, anonüümsus vajab tugevat läbimõtlemist. Milliseid opsec nõuandeid järgida, leiab ka Tor-projekti enda kodulehelt.
Kas ma vajan ikka Tor brauserit?
Kui oled keskmine internetikasutaja, kes peamiselt käib sotsiaalmeedias, loeb uudiseid ja vaatab mõnda vahvat kassi GIF-i, siis tõenäoliselt pole vaja muretseda, et sinu tegevus pidevalt jälgimise all oleks. Lõpuks Tor siiski aeglustab internetiühendust.
Kuigi Tor pakub head kaitset kiiva jälgimise eest, pole enamiku jaoks Tor siiski lihtsalt igapäevaseks kasutamiseks vajalik. Samas olles ebausaldusväärses ja tugevalt filtreeritud lennujaama Wi-Fis võib Tor olla heaks päästerõngaks. Kui aga anonüümsus on sinu jaoks oluline, siis loomulikult võib brauserit iga kell proovida.
