1oT on ettevõte, mis pakub võimalust mugavalt ja nutikalt oma seadmetes ülemaailmselt võrguühendus tagada. Täna otsib firma enda ridadesse arhitekti, kes aitaks süsteemi alustalasid tugevdada nii, et kasutajaid võiks korraga olla miljoneid.

Sellest, mille kallal arhitekt tööle hakkab, räägivad 1oT tootejuht Artur Rihvk ja vanemarendaja Andres Robam.

Mis ettevõte te olete?

1oT tegeleb ülemaailmse võrguühenduse tagamisega. Meie klientideks on eelkõige tarkade seadmete haldajad, kel me aitame ühenduda internetti ükskõik kus maailmas nii, et ettevõtted ei peaks tegelema individuaalselt erinevate mobiilioperaatoritega igas riigis eraldi või kasutama liigselt kallist rändlushinda. Teeme koostööd paljude mobiilside operaatoritega ning koondame nende andmeside teenused ühele platvormile. Oleme välja arendanud iseteenindusliku keskkonna, mis annab dünaamilisele ning kiiresti kasvavale asjade interneti valdkonnale väga mugava tööriista.  

Meie abil on võimalik näiteks internetti ühilduvatel sensoritel, tänavavalgustussüsteemidel ja asukoha jälgimise lahendustel saada 190 riigis töötav võrguühendus kergesti ühest kohast ning ühe SIM-kaardiga. Teeme seda oma haldustarkvara abil, mille kaudu saab SIM-kaartidel reaalajas silma peal hoida, näha täpset informatsiooni asukoha ning võrgusessioonide kohta ning rakendada mahulimiite ning teavitussõnumeid ebameeldivate üllatuste vältimiseks. Lisaks on platvormil palju lisandväärtust pakkuvaid lahendusi, näiteks andmeanalüütika tööriistu, diagnostika ning tulevikus kindlasti ka tehisintellektil põhinevaid lahendusi.

Mis on praegu teie valdkonnas see suur, millest kõik räägivad?

Kaks peamist asja. Üks on see sama meie tarkvara, millega tuleb kaasa suur hulk lisandväärtust loovaid lahendusi. SIM-kaartide edasimüüjaid on turul palju, ent meie poolt loodav väärtus tuleb ikkagi eelkõige tarkvarast ning seda, et tegemist on unikaalse ning väga lihtsasti kasutatava keskkonnaga, on ka meie kliendid välja toonud. Töötame tugevalt selle nimel, et suudaksime pakkuda veelgi enam kasulikke funktsionaalsusi ning selle tulemusena veelgi enam oma tugevat positsiooni turul kinnitada.

Teiseks märkimisväärseks teemaks on eSIM kaardid, mille kohta saab lähemalt lugeda meie blogist ning selles valdkonnas oleme kindlasti turuliidrid ja eestkõnelejad. Lühidalt öeldes peitub eSIM’i väärtus selles, et on võimalik samal kaardil mobiilside operaatorit vahetada ilma kaarti füüsiliselt liigutamata ning tarbijad ei ole lukus selle teenusepakkujaga, kelle käest nad kaardi kunagi ostsid. eSIM’ile saab laadida peale mitme erineva operaatori profiili ning vastavalt olukorrale otsustada, missuguse telekomi teenust kasutada soovid. Kui targa jalgratta tootja soovib oma seadmed mingi hetk viia üle Ameerika Ühendriikidest Jaapanisse, siis tänu eSIM’ile käib see väga lihtsalt ning ei pea igal turul sõlmima eraldi lepinguid ning läbi viima eraldi integratsioone, vaid kõike seda saabki hallata meie platvormilt ning telekomi teenuseid vahetada üle õhu.

Keda te täna oma tiimi juurde otsite?

Hetkel otsime me IT-arhitekti. Meie teenusel on olnud hästi kiire kasv ja täna on meil süsteemis umbes 300 000 SIM-kaarti, aga aasta lõpuks saab neid olema ligi miljon, seega üle kolme korra rohkem, kui täna. See aga tähendab, et peame hoolitsema selle eest, et meie rakendus oleks mugavalt skaleeritav. See on kindlasti üks peamiseid väljakutseid, millega arhitekt tegelema hakkaks.

Tema ülesandeks saab välja selgitada, kuidas hoolitseda selle eest, et meie süsteemid oleks kenasti püsti ajal, mil kasutusmaht on praegusest kolm, viis või kümme korda suurem. Põnevaks teeb kogu asja see, et tegemist ei ole mingi hüpoteetilise probleemiga, mida lahendada tuleb, tegemist on täitsa reaalse väljakutsega, millega tuleks esimesest päevast tegelema hakata.

Arhitekti vastutusala on suhteliselt lai, aga see tuleb ka koos vabadusega. Kuna meie tiim on väike ja mentaliteet on siin hästi tugevalt selle poole, et inimestel on palju otsustamisõigust, siis ei ole vaja karta korporatiivset bürokraatiat, kus alguses ootame ühest ja siis teisest kohast kinnitust ja siis ka kolmandastki. Kui enesekindlus on olemas, sa suudad kommunikeerida seda, miks mingeid samme peaks astuma, siis on sul vabadus need asjad ka ellu viia.

Töötate operaatorite ja SIM-kaartidega. Kas arhitekt peab põhjalikult tundma ka telekomi valdkonda?

Tegelikult ei ole telekomi taust oluline. Kui aus olla, siis ega meil ei ole mitte kellelgi telekomi tausta olnud. Meie tootel ei ole nii sügavaid integratsioone mingite võrguelementidega, et sa peaks eriteadmisi omav inimene olema. Meil toimub täiesti tavaline tarkvaraarendus.

Kuna arhitekti üks peamisi ülesandeid on meie platvormi skaleerida, peaks tal olema kogemusi just teenuse skaleerimises või suurte enterprise-klassi süsteemidega tegelemises, arendamises ja ülal hoidmises. Tal võiks olla piisavalt kogemust, et see asi algusest lõpuni läbi viia.

Tegeleme peamiselt Java keelega ja SQL andmebaasidega, mis on Eestis ka suhteliselt tavaline komplekt, millega tarkvaraarenduses tegeletakse. Kindlasti ei ole nii, et uus inimene tuleb kohale ja me nõuame talt seda, et kõik homseks valmis oleks. Algusperioodil tutvustame talle oma sektorit, seal valitsevaid spetsiifilisi termineid ja reegleid, kuni selleni välja, kuidas mõnede erilisemate süsteemide vahel andmed vahetuvad. Seega on alguses intensiivselt mõnus sisseelamisfaas, mille jooksul saab inimene endale asjad selgeks teha ja mõelda, mida ja kuidas edasi korraldada.

Milliseid tegevusi arhitekt oma igapäevases töös tegema peaks?

Üheks oluliseks osaks on kindlasti planeerimine. Arhitekt kasutab meie süsteemi, leiab sealt kitsaskohti, analüüsib ning mõtleb, kuidas erinevaid protsesse paremini saaks teha. Samuti uurib ta uute tarkvarade, raamistike ja andmebaaside kohta ning analüüsib, millistest uutest lahendustest meil kasu olla võiks. Võibolla kasutame me täna juba parimat tarkvaralahendust. Arhitekt peaks teadma, milline on parim lahendus homme ja kui vaja, siis tuleks tal see ka kasutusele võtta.

Millise iseloomuga uus arhitekt olla võiks?

Üks meile väga oluline isikuomadus on konkreetsus ja üritame vältida ümber nurga rääkimist. Kui on midagi vaja teha, siis tuleks see hästi konkreetselt välja öelda, olles selle juures konstruktiivne partner. Sellega koos käib ka vastutus ehk siis anname oma inimestele otsustusõiguse valida parimad lahendused. Hindame kõrgelt ka “Get Shit Done” mentaliteeti ning katsume alati leida mingi viisi parima tulemuseni jõudmiseks, isegi kui teel on mingeid takistusi – mingite vabanduste taha pugeda ei maksa.

Tagasiside andmisel oleme ausad ning midagi kartma ei pea. Kuna tegemist on ikkagi start-up ettevõttega, siis peamegi olema uudishimulik ning vastuvõtlikud uutele teemadele. Aga teeme neid asju üheskoos ja läbipaistvalt ühise tiimina, õppides samal ajal kõik koos uusi asju.

Tegutsete oma tootega üle maailma. Kas arhitekt peaks aeg-ajalt reisima ka?

Kuna meie iseteeninduslik keskkond on saanud turult nii palju head tagasisidet, siis oleme hakanud seda eraldi tootena litsenseerima, müües kasutusõigust telekomiettevõtetele. See on kindlasti valdkond, kus tuleks kliendiga suhelda, eelkõige just toote integreerimise poole pealt ja sellest tulenevalt võib aeg-ajalt reisimist kaasa tuua küll.

Meie kliendid jagunevad üle maailma nii, et umbes kolmandik neist on USAs, 40% on Euroopas ja ülejäänud jagunevad laiali Aafrika, Aasia ja Okeaania vahel. Lisaks võtame terve tiimina osa paljudest IoT ning telekomidega seotud konverentsidest nii Euroopas kui ka kaugemalt, mis on samuti väga hea võimalus silmaringi laiendada.  Töökeeleks on meil inglise keel ja ka meeskond on võrdlemisi rahvusvaheline.

Kas seda tööd saab ka kaugtööna teha?

Pigem mitte. Põhjus on tegelikult hästi lihtne –  kuna me oleme hetkel väike tiim, kokku 13 inimest, siis tahame pigem kasvada meeskonnana üheskoos. Omalt poolt saame me pakkuda kontorit nii Tallinnas kui ka Tartus. Kindlasti saab mõningaid asju distantsilt teha, aga hetkel otsime me pigem inimest, kes saaks meiega liituda kontoris.

Liiga mustvalge see loomulikult ei ole – kui on vaja paar päeva lapsega kodus olla, siis see on loomulikult võimalik. Kuna suhtlemist on päris palju, siis üritame sättida oma asju nii, et me oleksime samal ajal kontoris, millest tulenevalt on meil ka mõned tööaja raamid kokku lepitud, mille jooksul me oleme kättesaadavad. Vastasel juhul tekib palju ebaefektiivsust, kui ma näiteks ootan mingit informatsiooni, aga teine inimene alles magab.

Kuna kliente ning partnereid on aga üle maailma, siis võib tekkida olukordi, kus vahel on vaja koosolekuid pidada ka veidi hiljem. Üldiselt Euroopas olevate klientidega seda muret ei ole, paaritunnine ajavahe suurt rolli ei mängi, aga kui on vaja teha kõne Ameerikasse või Aasiasse, siis tuleb mõnikord teha kõne peale tööpäeva lõppu, aga need olukorrad on pigem harvad.

Millised on teie kontorid?

Meil on kaks kontorit – üks Tallinnas ja teine Tartus. Tallinnas oma paikneb Järvevana tee ääres hiljuti avatud puidust hoones, mis asub peaaegu metsa sees. Kui otsida sellist joogalikku rahulikkust, siis see on siin täiesti olemas. Meil on üleval terrass, kust näeb linna panoraami – suvel on täiesti ideaalne töötada just sealt. Pinksilaudu meil ei ole, aga see rahulikkus kaalub selle kõvasti üle.

Tartus on meil aga üks uuemaid kontorihooneid linnas, aadressiga Rüütli 7. Kontor on suurepärase asukohaga, vanalinnas, nii et kõik on lähedal. Kui ei taha tööd teha, vaid otsustad hoopis kusagile välja sööma minna, siis kõrval on paarkümmend söögikohta kohe võtta. Tavaliselt juhtub muidugi nii, et kui me kõik koos kuskil söömas käime, jõuame kambaga ikkagi Illegaardi välja. Ja vahel saame ka niisama, tööaja väliselt kokku: näiteks lähme peagi kolleegidega jalkat vaatama. Sellele lisanduvad muidugi ettevõtte enda üritused, näiteks hiljuti tähistasime 1000 päeva täitumist ettevõtte sünnist.