Teemu seljakotist võib muuhulgas leida ka 630 nanomeetrise valguslaseri, mida tavaliselt kasutatakse teraapia eesmärkidel ning kliinilises meditsiinis valu vähendamiseks. Teemu kasutab laserit aga selleks, et vähendada stressist tekkivat minipõletikku organismis ning seega aitab ta oma organismil kiiremini taastuda.

Keskpäevane saunatamine

Mõnda aega tagasi koges Teemu Indoneesias olles maavärinat ning ehkki ta seda ise ei tundnud, andsid seadmete poolt kogutavad andmed teada, et tema keha oli nädalapäevad pärast sündmust ikka veel stressis.

Tänu masinõppele ja algoritmidele teab Teemu ka näiteks seda, et tema organismile ei ole kasulik õhtuti saunas käia, sestap teeb ta seda tavaliselt kell kaks päeval.

“Avastasin, et kui ma käin õhtuti saunas ja lähen pärast seda magama, on mu keha temperatuur viie tunni jooksul peale magama minekut kõrgem. Sellest tulenevalt, ehkki ma magan endale sobivad seitse tundi, ei suuda mu keha ärkamise hetkeks täielikult taastuda sellest stressist,” räägib Teemu ja sõnab, et kui ta hakkas käima saunas pealelõunal, umbes kella kahe paiku, avastas ta, et keha taastub magama minnes mitte ainult täielikult, vaid teeb seda ka efektiivsemalt kui ilma saunata päevadel.

Teemu võrdleb säärast olukorda treeninguga: “Kui sa treenid liiga palju, ei jõua su keha taastuda. Kui liiga vähe, ei saavuta sa soovitud efekti.”

Tegelikult ongi biohäkkimise keskmes oma keha tundmine. Teadmine, mis tekitab stressi ja mis aitab taastuda, milliseid aineid keha teatud hetkel vajab ning millisel hetkel on inimene kõige efektiivsem. Mõni teeb seda tehnoloogia abil, aga mõned süvenevad endasse ja leiavad selle info otse enda kehast.

Teemu toob näiteks inimesed, kes mediteerivad ja õpivad läbi aastate end tundma. Tema on valinud enda tundmiseks lihtsalt tehnoloogia, millest saadud andmetele vastavalt ta liigub, toitub või magab. Isegi meie vestluse ajal aset leidnud lõunasöögi tellis ta arvestades seda, et lendas Tallinnasse marsruudil Indoneesia/Hong-Kong/Helsingi/Tallinn.

“Ma söön asju, mis aitavad mul paremini taastuda. Madala süsivesikute sisaldusega toit, siin on ka munakollast, kus on palju B-vitamiini, mida kasutab närvisüsteem kõrge stressi korral, seega ma toetan närvisüsteemi sellega, et söön B-vitamiini,” räägib Teemu.

See on olulisem kui kunagi varem

Teemu leiab, et biohäkkimine on täna olulisem kui ei kunagi varem. Oma organismi kohta andmeid teades suudame me ära hoida haigestumist ning töötada efektiivsemalt, elada kauem ja olla tervislikumad. “Tänase tervishoiusüsteemi viga ongi see, et me ei hoia tervist, vaid tõrjume haigusi,” räägib ta, vihjates sellele, et arsti juurde minnakse tavaliselt siis, kui midagi juba valesti on.

Häkker annab soovitusi: millest alustada?

Aga hea küll, kuidas siis biohäkkimise ja oma keha tundmisega algust teha?

Teemu soovitab leida midagi, mida oma elus parandada soovitakse. Kui inimesel on probleemid unega, tuleks alustada oma une jälgimisest ja vaadata, kui hästi ja kaua sa magad. Selleks ei pea Teemu sõnul kohe poodi kallist unemonitori ostma tormama, vaid piisab algatuseks ka mõnest nutitelefoni äpist, mis sulle sinu une kohta andmeid annab. Jälgides andmeid on võimalik katsetada, kas näiteks nädalase või öise unekoguse suurendamine aitab probleeme paremaks muuta.

Kõik see ei käi loomulikult hetkega, Teemu sõnul võtab juba harjumuste muutmine aega seitse kuni kaheksa nädalat. Kui progress on märgatav ja liigub positiivses suunas, saab asuda järgmise teema kallale, mida oma keha juures jälgida ja paremaks muuta.

Teemu leiab, et keha on nagu arvuti, mille sätteid saame me piisava info olemasolu korral muuta ning endale mugavamaks ning efektiivsemaks sättida.

Teemu Arina esineb 13. septembril Tallinnas, TechDay konverentsil. 15 septembril leiab siin samas aset ka biohäkkerite seminar, kus teemast ka laiemalt juttu.