Suur lugu

E-residentsus 2.0 peaks hakkama korralikult raha sisse tooma, aga kõvemad mõtted plaani ei jõudnud

"Mis kasu saab e-residentsusest Valga inimene? Ilmselt ei saagi," tunnistab Taavi Kotka. Foto: Postimees/Scanpix

Neli aastat tegutsenud Eesti e-residentsuse programmi ootab ees seni kõige suurem reformimine, mis peaks kogu e-residentsusest saadavat tulut igal aastal kahekordistama.

“Mis kasu saab e-residentsusest Valga inimene? Ilmselt ei saagi,” tunnistab Taavi Kotka, kes oli üks värske E-residentsus 2.0 Valge raamatus ilmunud ideede autoritest.

Kui e-residentsuse kasu iga tavalise inimeseni ei jõua, siis suures plaanis on see hädavajalik Eesti suuremaks tegemiseks. “Põhiargument on ikka majanduslik kasu: me ei suuda oma pensioni, haigekassat ja sotsiaalsüsteemi ise üleval hoida. Meie elanikkond vananeb ja tööjõud väheneb. Meil on vaja mingit lahendust,” ütles Taavi Kotka.

Tema sõnul võiks saada e-residentsusest platvorm nagu Spotify: keegi ei mõtle, et see on Rootsi firma, vaid et see on mugav kasutada. E-residentsus peaks jõudma sama staatuseni, kus see on vähemalt meie regioonis parim selline platvorm.

Kõvemad mõtted raamatusse ei jõudnud

Kotka oli üks paljudest, kes president Kersti Kaljulaiu üleskutsel andis ideid e-residentsuse uuendamiseks, mis on kokku kogutud värskesse E-residentsus 2.0 Valgesse raamatusse.

Aga Kotka tunnistab, et raamat on kirjutatud pehmeks: töörühmade räägitud mõtted olid palju kõvemad, kuid peamiselt lähenevate valimiste pärast raamatusse ei jõudnud.

“Väljajäänud ideed puudutasid muidugi seda, et meil on vaja ka rohkem füüsilisi inimesi. Näiteks mõte: kui sa teed aastas käivet üle 200 000 eurot, oled e-resident ja oled nõus meile oma ärist lähemalt rääkima, et Eesti arvates see ei ole kahtlane äri – siis äkki pakuks sulle ka elamisluba? Äkki ütleme, et kui sa juba selline e-resident oled, siis võid tahta ka meile elama tulla?”

Kuigi poliitilise vastuolu tõttu sellised immigratsiooni puudutavad ideed raamatusse ei jõudnud, ütleb Kotka, et kirja pandud ideede kohaselt e-residentsuse arendamine peaks sobima ka kõige käremeelsemale EKREle (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond). “EKRE jaoks on [väljapakutu] ju ideaalne programm: võtame raha vastu, aga inimesi sisse ei lase. Kui üldse keegi seda peaks toetama, siis nemad.”

Maailmas on kolme sorti inimesi: Eesti kodanikud (ja residendid), e-residendid ja võimalikud e-residendid. Joonis: E-residentsus 2.0 Valge raamat

Raha on sisse tulnud 10 miljonit, “turuväärtus” on 40 korda suurem

Neli aastat töötanud e-residentsuse programmile on kulunud 7,4 miljonit eurot, Valge raamatu autorite sõnul on laekunud programmist otsest maksutulu ja riigilõive enam kui 17,8 miljoni euro eest.

Kotka sõnul pole 10 miljonit just kuigi suur summa – võrdluseks surusid erakonnad järgmise aasta riigeelarvesse 6,5 miljonit eurot “katuseraha”.

Startupide puhul arvutatakse väärtus platvormi kaudse käibe kahe aasta korrutis. Kui näiteks Taxify’st käib aastas läbi 600-700 miljonit eurot, siis nende väärtus ongi ligi 1,4 miljardit. Kui sama moodi läheneda e-residentsusele, siis nendega seotud ettevõtetest ehk “platvormist” käib läbi 200 miljonit eurot. Väärtuseks teeks see 400 miljonit eurot,” arvutab Kotka justkui salvräti serval, aga tunnistab, et see ilus number Eestit rikkamaks ei tee.

Taavi Kotka: peame suurendama seda hulka (üle miljoni aastas majandusse panustavad e-residendid) ja vähendama seda (Eestile kahjulikud e-residendid). Foto: Hans Lõugas

Üks Valge raamatu ilmumise ettepanekuid ja konkreetseid samme, mille kalla töö pihta hakkab, ongi kõige rohkem lisatulu toovate e-residentide eristamine ja nende hulga suurendamine.

Erinevad karistusmeetmed: leebest kõige karmimani

“Mõju analüüs võimaldab avastada ebaseaduslikult tegutsevad e-residendid võimalikult ruttu, neid esimese rikkumise puhul hoiatada ja vajadusel karistada,” pakub Valge raamat uut lähenemist.

Mäletatavasti on skandaale olnud küll, alates e-residente ettevõtetesse tankistideks registreerimisest kuni Eestis libaülikooli nime alt diplomite müümiseni.

Seni oli otse öeldes pätist e-residendi puhul üks resoluutne samm: tema e-residentsus lõpetada. Kui tema e-residendi kaart lihtsalt kinni panna, kaob sisuliselt temaga kontakt.

See oli ehk liiga lõplik, tõdetakse nüüd – võib-olla rikkus inimene reegleid teadmatusest, võib-olla on võimalik talle veel teine šanss anda.

Kõige karmima “karistusena” on võimalik sõltuvalt rikkumise raskusest määrata aga inimesele isegi Schengeni sissesõidukeeldu.

On usaldusväärsemad e-residendid ja vähem usaldusväärsemad

“Ilmselt tuleb mingi tasemete süsteem. Rohelise taseme omad ja mitte nii rohelise taseme omad,” ütleb Kotka. Kõige usaldusväärsemad meile on ELi ja majanduspiirkonna riikide kodanikud, aga kõige vähem kolmandate riikide omad, kellega meil viisavabadust pole. Kuna e-residentsusega kaasneb tihti ka soovi Eestit külastada, tuleks mõelda välja, kuidas võimalikult vara hinnata inimese tausta ja sobivust talle viisa andmiseks või keeldumiseks. “Siseministeerium koos politseiga ja välisministeerium on selles osas olnud supertublid, et nad mõtlevad lahendusi ja tunnetavad missiooni,” kiidab Kotka.

Eestis on peaaegu 50 000 e-residenti.

Maailm muutub: asukohast sõltumatud teenused kasvavad massiliselt

“Austria kodakondsus maksab 200 000 eurot. Läti on teeninud elamislubade müügiga 700 miljonit eurot. Eesti selle kõrval tühised 10 miljonit,” ütleb Kotka. “Meie ja teiste vahe on see, et me oleme läbipaistvad. Kui elukohariik küsib e-residendi kohta andmeid, siis me anname. Me oleme transparent, siis meid usaldatakse.”

Aga tema sõnul peljatakse maailmas väga Hiina käiku käivitada oma krüptoraha, millest on räägitud juba tükk aega. Tegu oleks sammuga, millega Hiina tahaks saada oma mõjusfääri eeskätt Aasia ja Aafrika regioonid, sest koos oma digitaalse renminbiga pakutaks ka ligipääsu oma finantsteenustele.

“Seda ei peaks vaatama valuutana, vaid e-residentsuse sarnase platvormina. See, et riigid hakkavad oma majanduse “külge kleepima” inimesi teistest regioonidest, saab lähiaastail reaalsuseks. On riike, kes ei kujuta seda ettegi, ja kes seda juba teevad,” räägib Kotka.

“Kui meil tekib põlvkond, kes teeb Hiina kaudu maailmas äri ja kõik toimib, siis oleme screwed (jännis).”

Piiriülesed teenused: mida Eesti pangad ei tahtnud, seda teeb ära Soome firma

Eesti e-residentsus on selles mõttes Euroopa regiooni platvorm, millest ei lõika enam kasu ainult Eesti. “Eesti pangad lasid mõnes mõttes selle võimaluse käest, et peale LHV ja Swedbanki pole nad e-residente pardale võtnud,” ütleb Kotka. Alates 1. jaanuarist saavad e-residendid firmasid teha ka ilma Eesti panka sissemakset asutamata ja Kotka sõnul on sellest suurim võitja Soome makseasutus Holvi. “Nii on e-residentsus juba regionaalne platvorm.”

Valges raamatus pakutakse aga peale finantsteenuste ka muid piiriüleseid teenuseid, mida võiks Eesti riik ise e-residentidele pakkuda.

Näiteks võiks Eesti koguda mõnedelt e-residentidelt sotsiaalmaksu ning tagada selle eest ka tervise- ja pensionikindlustuse – see ei koormaks Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi, seisaks eraldi Eesti kodanike tervisekindlustusest ja teeniks riigile lisatulu. Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorovi sõnul ei ole sotsiaalkindlustus lähitulevikus enam kohustus, vaid teenus ja suure tõenäosusega asukohast sõltumatu, mis olekski Eesti võimalus.

E-residentsuse 2.0 Valge raamatu algatasid president Kersti Kaljulaid ja e-residentsuse programm. Raamatu koostamist juhtis Kaspar Korjus koos e-residentsuse tiimiga, kokku panna aitasid Daniel Vaarik ja Riina Raudne, peatükkide sisu juhtisid Taavi Kotka, Taavet Hinrikus, Kai Härmand, Hannes Vallikivi, Martin Ruubel, Sten-Kristian Saluveer. Kõikide autorite nimed on raamatus, mida saab lugeda siit.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.