Eestit külastab igapäevaselt delegatsioone kogu maailmast, kes tahavad näha oma silmaga, kuidas me oleme oma digiriigi ülesehitanud ja millised digilahendused meil on. Seda põhjusel, et meie näitel on digiühiskonna loomine aidanud kaasa otseselt majanduse ja ettevõtluse arengule.

Ka hiljuti Dubais World Government Summitil esinesin saalitäie huviliste ees, kes esindasid paljude riikide valitsusi ja ametkondi. Huvi Eesti kogemuse vastu on väga suur.

Kahjuks on koostöö teiste riikidega sageli piirdunud ainult kohtumistega. Mitte sellepärast, et nende huvi meie vastu raugeks, vaid tihtipeale pole arengukoostööks mõeldud vahendid olnud piisavad, et huvitunud riikidele eksportida Eesti e-lahendusi ja kogemusi.

Kuigi on olemas doonororganisatsioone, kes rahastavad digiriikluse ülesehitamist mingil määral, aga seniste võimaluste suurim puudus tuleneb nende rahastusmeetmetest. Rahastustingimused pole soodsad, tihtipeale võtab rahastamisotsuse endani jõudmine liiga kaua aega. Sellest tulenevalt ei ole tihti võimalik kasutada abi palunud riikides parimaid võimalikke eksperte ja hankepartnereid.

Seega ei ole hetkel olemas fondi, mis võimaldaks digiriikluse kiiret arengut kogu maailmas.

Lahenduseks oleks luua globaalne sihtfond, mille põhialgatajaks on Eesti riik ja mis rahastab digiriigi arengu algatusi arenevates riikides. Fondi ei algataks samas Eesti riik üksi, vaid kaasasutajatena koos paari teise riigi või erapanustajaga.

Tahame luua globaalse fondi, mis tagaks jagatava praktilise teadmuse levitamise ning ühtlasi võimaldaks ka arengukoostöö rahastust. Luues globaalse digiriigi arengu sihtfondi, oleks võimalik rahastada digiriigi arengu algatusi arenevates riikides üle kogu maailma. Fondiga saaksime rahastada nii lühikesi ja kiireloomulisi digiriigi võimekuse tõstmise algatusi kui ka pikemaid arenguprogramme.

Mis formaadis või millise rahvusvahelise organisatsiooni juures selline fond asutada?

Fondi algataja oleks Eesti riik ning toimuks avaliku ja erasektori partnerluses. Globaalne digiriigi sihtfond oleks registreeritud Eestis ning siin paikneks ka MTÜ või SA peakorter.

Rahastuse saamise eelduseks oleks sihtriigi omafinantseering, mille määrad sõltuvad riigi majanduslikust arengutasemest ja võib mõnel juhul olla ka null. Rahastamisotsus tuleks rahvusvahelise kogemusega ekspertpaneelist.

Realistlikult oleks fondi käivitamiskulu Eesti riigi poolt ca 350 000 eurot.

Kust see raha tuleks?

Käivitamise raha on plaanis eraldada MKMi vahenditest juba sel aastal. Fondi seemneraha vajab aga valitsuse otsust.

Fondile tuleks valida tegevjuht ning luua rahvusvahelise kogemusega ekspertidest nõukoda, kes aitaks kaasa tegevusmudeli loomisele ning esimeste kaaspanustajate leidmisele.

Ühtlasi tuleks ka Eesti riigi poolt teha seemneinvesteering, et ärgitada kaaspanustamist. Sihiks oleks 5 aastaga kasvatada fondi maht 1 miljardi euroni, millest saaks anda digiriikluse arengule tõuke 50 riigis.

Mida Eesti jaoks selline fond muudaks? Mis kasu meile sellest oleks?

Eesti jaoks tähendaks loodav fond teadmiste kiiremat jagamist samal ajal hoides omakulusi väiksemana. Senise rahastuse põhjal on näha olnud häid tulemusi ja suurema panuse vajadust. Meie ettevõtted ja eksperdid on nõustanud ja teinud arendustööd üle saja erineva riigiga, alates külastustest lõpetates konkreetsete digilahendustega.

Eesti huvides on võimaldada sarnastele tegevustele võimendust, et panustada globaalsesse digiühiskonna arengusse.

Sellest oli mul hiljuti juttu ka kohtumisel maailma ühe tuntuima majandusteadlase Jeffrey Sachsiga, kes just ärgitas Eestit oma digiriigi kogemust veelgi laiemalt jagama, eriti just koostööd ÜROga silmas pidades.

Riiklike e-lahenduste ning digitaalsete arenguprogrammide vedamine võiks olla ka Eesti fookuseks, kui saavutame ajutise liikmelisuse ÜRO julgeolekunõukogus. Digiühiskonna ja -riigi areng on Eesti kogemusel suurepäraseks võtmeks üldisele majanduse arengule ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. See ei oleks kindlasti vaid arenevate riikide abistamiseks suunatud samm, vaid ka majanduslikult mõistlik investeering, sest nii saaksid enamad Eesti ettevõtted ja IKT-sektori asutused oma tooteid ja teenuseid eksportida.