Pikk lugu

Eestlane ehitas endale vinge nutipeegli ja õpetab, kuidas ka sina võid selle teha

Mart Lehtmets omaehitatud nutipeegli ees. Fotod: Hans Lõugas

See on justkui väike koduprojekt, mis koosneb puutööst, elektritööst ja pisut saab ka Linuxit seadistada. Aga ise tehtud, hästi tehtud!

Kui Mart Lehtmets paar aastat tagasi mõtles, mida paari kodus üle jäänud monitoriga teha, leidis ta internetist järsku inspiratsiooni.

“Keegi oli monitori peegli külge ehitanud ja sellest teinud nutika peegli. Kuna lisaks IT haridusele olen ma tegelikult ka paberitega tisler, siis mõtlesin, et ehitan endalegi ka sellise peegli.”

Ja nii ongi Lehtmetsal nüüd ilusa puust raamiga peegel, mis näitab tema peegelpilti. Aga mitte ainult. Tema peegel näitab veel:

  • kellaaega ja kuupäeva
  • praegust ilma ja meteoroloogilist prognoosi
  • järgmisi kohtumisi tema kalendris
  • annab mõne vahva tervituse, näiteks “Sa näed hea välja!”
  • kuvab pealkirju Eesti päevauudiste voost
  • aitab loendada päevi mõne tähtpäevani (Lehtmetsaga kohtudes nägin peeglist, et 24 päeva pärast läheb ta sünnipäevareisile)
  • hindab liiklusinfo põhjal seda, mitu minutit kulub tal kodust autoga tööle sõitmiseks

Pole paha, kui ausalt öelda.

“Mind ausalt öeldes üllatab, et kuigi juba paar aastat tagasi ringlesid internetis sellised näited isetehtud nutipeeglitest, siis praeguseks pole ükski suurem firma sellist nutipeeglit päriselt tooteks valmis teinud ja müügile pannud,” ütleb Lehtmets, kes igapäevaselt tegeleb Helmeses Microsofti ärisuuna juhtimisega.

Paljude “nutika kodu” vidinate seas tundub selline peegel ka piisavalt tavaline, et ta ei hakka pärast esimese elevuse möödumist päris elu segama – umbes nii nagu nutikate lülititega, mille kasutamine võib tegelikult päris tüütu olla. Peegel on aga ikka peegel.

Nutipeegli tegemine võib olla üks päris lahe isenokitsemise projekt, kus Lehtmetsa sõnul tuleb natuke ise ka käed Linuxile külge panna, aga ei pea ise kõike nullist tegema.

Kuidas see siis käib?

  1. Otsi üks monitor ja keera see püstipidi. Mida suurem on, seda suurema nutipeegli saad teha. Lehtmetsal oli üks 27-tolline LCD ja sellest sai peegli, mis näeb välja umbes nagu üks vannitoa- või kummutipeegel, mitte päris peegelsein.
  2. Hangi turvapeegliklaas.
    “Asi on selles, et tavaline peegel ei sobi, vaid just turvapeegel! Mina leidsin ühest kohast, Klaasissepa OÜ-st 4-millimeetrise turvapeegli, mis tundus kõige parem,” ütleb Lehtmets.
    Turvapeegel on selline, mis ühelt poolt on peegel, aga teiselt poolt näeb sellest läbi. Just taha küljele tulebki panna monitor, mis sealt siis läbi kumab.
  3. Ehita raam
    Võta monitor korpusest välja ja ehita peeglile raam, mis hoiab peegliklaasi ja monitori koos.
  4. Hangi Raspberry Pi pisiarvuti.
    Sellest saab peegli “aju”. Lehtmets soovitab Raspberry Pi 3 B+ mudelit, sest sellel on juba komplektis wifi-moodul, millega arvuti internetti pääseb.
  5. Valikuline vahepunkt: lisa liikumisandur, veebikaamera ja mikrofon
    Nende asjade lisamine sõltub sellest, mida täpselt tahad peegliga teha (vt allpool). Lehtmets pani oma peegli külge liikumisanduri, sest kui mõnda aega kedagi peegli ees ei liigu, lülitub arvuti välja.
  6. Tõmba arvutisse Magic Mirror, seadista ja pane tööle.
    Kõike ei pea ise nullist tegema: Magic Mirror on vabavara, mis just sellise peegli tegemiseks mõeldud on.
  7. Pane kõik kokku ja riputa seinale
    Su peegel vajab püsivalt voolu. Õigemini vajavad seda monitor ja Raspberry Pi. Too toitekaabel peegli taha, ühenda asjad ära ja riputa kogu krempel seinale.

Lehtmetsa arvutuste järgi läheb kõik see kokku maksma 300 eurot ja sellega on põhimõtteliselt käsitöö-osa valmis, nutikas peegel on olemas.

Nutipeegli taha peab ära mahtuma monitor, arvuti ja toitekaabel.Foto: Hans Lõugas

Kõige põnevam ja võib-olla ka aeganõudvam on muidugi punkt number 6 ehk tarkvara seadistamine.

Kuidas peegli tarkvara töötab?

“Midagi väga keerulist siin ei ole, aga Linuxi käsurea kasutamist ei tohi karta,” võtab Lehtmets kokku, kui palju oskuseid tarkvara käivitamine nõuab.

Magic Mirror on avatud lähtekoodiga tarkvara, mis koosneb moodulitest. Mida tahad, et su peegel teeks, selle pead ise aktiveerima. Seadistamiseks ei ole graafilist kasutajaliidest, vaid konfiguratsioonifailid.

Mõned moodulid on väga lihtsad, nagu kellaaeg ja kuupäev või ilmateade. Tarkvara läheb võtab lihtsalt kuskilt ilmaserverist andmed.

Juhuslikult ilmuvad tervitused (“oled ilus!”, “söö vitamiine!”, “tere hommikust!”) saab ise valmis kirjutada, aga need saab siduda ka ilmateatega (“võta vihmavari kaasa!”). Tähtpäeva loendur on sama lihtne.

Oma päevakava jaoks tuleb see liidestada kalendriga, Lehtmets kasutab selleks Office 365.

Päevauudiste jaoks on vaja mõne portaali RSS voogu, kust peegel pealkirjad toob.

“Liiklusinfoga oli keerulisem, siin oli vaja Google’i API-t. Päris tasuta see ei ole, aga igale kontole annab Google alustuseks 300 dollari eest krediiti ja iga nende API päring maksab 0,0987 senti. Nii et sellest krediidist jätkub, aga ükskord saab see otsa,” ütleb Lehtmets.

Näo- ja häältuvastus peeglis, aga privaatselt!

Lehtmets näitab Helmese kontoris olevat näotuvastusega raamatukogu, kus töötaja näo järgi registreeritakse mõne teaviku laenutamine või tagastamine.

Sarnase mooduli saaks teoorias panna ka oma nutipeeglisse, kuigi Lehtmets seda veel proovinud pole.

Iseenesest pole vaja siin ülitäpset ja turvalist näotuvastust, piisab kui tarkvara eristab näiteks kodu püsielanike vahel ja siis näitab vastavalt pereliikmetele nende päevakava (või liiklusinfot pereliikme töökohta).

“Häältuvastusega oli veel mõni aasta tagasi asi nii, et tarkvara salvestas mikrofoniga heli, saatis selle mõne teenusepakkuja serverisse, seal töödeldi seda ja siis saadeti vastus tagasi,” kirjeldab Lehtmets.

Hämmastaval kombel on aga tehniline progress teinud nüüd asja hoopis kiiremaks. “Häältuvastust suudab teha selle Magic Mirrori enda moodul ise. Tarkvara töötab selles arvutis siinsamas. Internetiühendust polegi vaja.” Nii kaoks ka privaatsusrisk, kui karta, et mikrofoniga kodus salvestatud heli jõuab ei-tea-kuhu.

Lehtmets möönab, et ta pole seda veel testinud ja võib juhtuda, et Raspberry Pi võimekusest võib kõikide moodulite käivitamiseks isegi väheks jääda, aga siis sobib peegli taha mõni sama väike, aga võimekam computing stick ehk mälupulga suurune arvuti.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.