“Dagcoin on erinevates Lähis-Ida riikides kasutusel juba aastast 2017, meil on tekkinud sealses kogukonnas oma partnerid, kes on meile väga põhjalikult selgitanud muuhulgas ka fatwa põhimõtteid. Nagu meile on selgitatud, siis on islamiriikides fatwa arvamus teatud teemal, mille esitab islami religioosse õigusteaduse õpetlane (mufti),” selgitas ta.
“Islami religiooni jälgijad ootavad enda õpetlastelt arvamust ehk fatwa‘t, et teada saada, kas mingi toote või teenuse kasutamine on usu mõttes lubatud või mitte. Näiteks võib mõnel usu järgijal tekkida küsimus, kas arvuti kasutamine on kooskõlas islami usuga. Õpetlane saab selle peale luua fatwa, mis ütleb, kas arvuti kasutamine on lubatud või mitte,” lisas ta.
Kuigi KAPO aastaraamatu kohaselt väljendatakse fatwa‘ga islamimaailmas heakskiitu, siis see Grossbergi sõnul nii alati siiski ei ole. Grossbergi sõnul on Dagcoini kasutajad neile varemgi saatnud mitmeid fatwa’id, millega on ettevõte seejärel lähemalt ka tutvunud.
“Fatwa ei ole alati heakskiit, vaid võib olla ka vastupidiselt hukkamõist. Kuna islami riikides on tuhandeid erinevaid õpetlasi, siis ringleb ka vähemalt sama palju erinevaid fatwa’id erinevates küsimustes,” täpsustas Grossberg.
Grossberg leiab sedagi, et kuna kõik Dagcoini ja SwipeXi kasutavad isikud on tuvastatavad ning tehingud jälgitavad, siis järelikult ei ole terrorismi rahastamine nende vahendusel mõeldav.
“Samuti on teatud kliendigrupid näiteks asukohamaadest ja regulatsioonidest tulenevalt jaotatud riskikategooriatesse. Kõikidest tehingutest, mida Dagcoiniga tehakse jääb märk maha, mida ei saa kannete ajaloost kustutada ega tagasi võtta,” kirjeldas ta.
Viidates politsei- ja piirivalveameti alla kuuluva rahapesu andmebüroo värskeimale aastaraamatule tõi Grossberg välja sellegi, et maikuus lanseeriti kõikidele DagWallet rakendustele uuenduse, kus ühes kuus enam kui 900 euro vääringus dagide kannete tegemiseks on kohustuslik isiku tuvastamine.