KAPO sõnul levib moslemimaailmas Dagcoini kohta fatwa ehk heakskiit, kus Jordaaniast pärit dr Shaker Abuhatab hindab Dagcoini olema kooskõlas islami seadustega. Tasub ära märkida, et alles mullu detsembris andis Jordaania keskpank Dagcoini kohta välja hoiatuse.

Kas aastaraamatusse pääsemiseks piisas vaid ühest fatwa’st või on selle põgusa mainimise taga midagi enamat, seda ei õnnestunud Geeniusel teada saada, kuna Dagcoini teemadel ei olnud KAPO valmis lisaküsimustele vastama.

Mainitud fatwa näol on tegu 14 leheküljelise PDF dokumendiga, kus on seletatud lahti krüptovaluutade põhimõtet ning kuidas täpsemalt toimib Dagcoin ning sellega seotud ettevõtted SwipeX ja Success Factory.

Lisaks Dagcoinile on samas fatwa’s mainitud ka krüptovaluutade börs SwipeX. Nii Dagcoin OÜ, SwipeX OÜ kui ka Success Factory OÜ tegelikuks kasusaajaks on märgitud 42-aastane Tartumaal elav Nils Grossberg.

Dagcoin on valmis KAPOga koostööd tegema

Geeniusele antud kirjalikus kommentaaris tõi Grossberg välja, et Dagcoinil ei ole kolme tegevusaasta jooksul KAPOga ainsatki kontakti olnud, kuid ta kinnitab, et on valmis koostööks nii kaitsepolitsei kui teiste julgeolekuasutustega, et pakkuda usaldusväärset ja turvalist teenust.

“Dagcoin on erinevates Lähis-Ida riikides kasutusel juba aastast 2017, meil on tekkinud sealses kogukonnas oma partnerid, kes on meile väga põhjalikult selgitanud muuhulgas ka fatwa põhimõtteid. Nagu meile on selgitatud, siis on islamiriikides fatwa arvamus teatud teemal, mille esitab islami religioosse õigusteaduse õpetlane (mufti),” selgitas ta.

“Islami religiooni jälgijad ootavad enda õpetlastelt arvamust ehk fatwa‘t, et teada saada, kas mingi toote või teenuse kasutamine on usu mõttes lubatud või mitte. Näiteks võib mõnel usu järgijal tekkida küsimus, kas arvuti kasutamine on kooskõlas islami usuga. Õpetlane saab selle peale luua fatwa, mis ütleb, kas arvuti kasutamine on lubatud või mitte,” lisas ta.

Kuigi KAPO aastaraamatu kohaselt väljendatakse fatwa‘ga islamimaailmas heakskiitu, siis see Grossbergi sõnul nii alati siiski ei ole. Grossbergi sõnul on Dagcoini kasutajad neile varemgi saatnud mitmeid fatwa’id, millega on ettevõte seejärel lähemalt ka tutvunud.

“Fatwa ei ole alati heakskiit, vaid võib olla ka vastupidiselt hukkamõist. Kuna islami riikides on tuhandeid erinevaid õpetlasi, siis ringleb ka vähemalt sama palju erinevaid fatwa’id erinevates küsimustes,” täpsustas Grossberg.

Grossberg leiab sedagi, et kuna kõik Dagcoini ja SwipeXi kasutavad isikud on tuvastatavad ning tehingud jälgitavad, siis järelikult ei ole terrorismi rahastamine nende vahendusel mõeldav.

“Samuti on teatud kliendigrupid näiteks asukohamaadest ja regulatsioonidest tulenevalt jaotatud riskikategooriatesse. Kõikidest tehingutest, mida Dagcoiniga tehakse jääb märk maha, mida ei saa kannete ajaloost kustutada ega tagasi võtta,” kirjeldas ta.

Viidates politsei- ja piirivalveameti alla kuuluva rahapesu andmebüroo värskeimale aastaraamatule tõi Grossberg välja sellegi, et maikuus lanseeriti kõikidele DagWallet rakendustele uuenduse, kus ühes kuus enam kui 900 euro vääringus dagide kannete tegemiseks on kohustuslik isiku tuvastamine.

“Oluline on ka rõhutada, et me seisame igakülgselt selle eest, et Dagcoini saaks kasutada vaid legaalseteks tehinguteks ning vajadusel oleme valmis tegema igakülgset koostööd erinevate riiklike julgeolekuasutustega, et võidelda kuritegelike organisatsioonide ning isikutega,” rõhutas Grossberg.

Dagcoini kirev taust

Dagcoini näol on tegu 2017. aastal Eestis loodud krüptovaluutaga, mida erinevalt paljudest teistest krüptovaluutadest ei saa kaevandada, vaid seda saab endale võrkturunduse kaudu. Aastate jooksul on Dagcoiniga olnud seotud mitmed inimesed, kellest osad olid seotud ka püramiidskeemiks kuulutatud OneCoiniga.

Praegugi on Dagcoiniga aktiivselt seotud hollandlane Igor Alberts, kes suutis OneCoinist lahkuda veidi enne seda, kui seda hakkasid uurima EUROPOL ja mitmete riikide ametivõimud.

Aastate jooksul on Dagcoinist läbi käinud ka mitmed kireva taustaga eestlased. Grossbergi kõrval on aktiivseim Dagcoiniga seotud eestlaseks Kristjan Ress, kes kasutab Dagcoinist rääkides oma eesnime puhul lühendit Kriss.