“Kui me tahaks reaalajas, auto sõitmise ajal neid andmeid analüüsida, siis tuleks kogu see andmemaht saata pilve. 4G ühendus seda välja ei veaks,” ütleb ta. “Ootame 5G-d.”

Iseauto vurab praegu ringi tehnikaülikooli linnaku territooriumil (kui jääb mõnigi vaba minut üle kogu maailmast saabuvate ekskursioonide võõrustamise vahelt; Geeniusega rääkimise järel hakkas Raivo Sell Iseautot tutvustama Lõuna-Korea mobiilioperaatorile ja Vice News’i võttegrupile).

Aga Iseauto saab sõita ainult teedel, mis on varem ülidetailselt äärekivi ja liiklusmärgi täpsusega kaardistatud.

“Selleks, et auto uues kohas sõita saaks, eelkaardistame me maa-ala veel drooniga. Kaardistamiseks on vaja lidarit, mille andmetest kaart tehakse,” räägib Sell. Lidar – ehk nagu light+radar – määrab valguse abil ümbritsevas ruumis olevad punktid, mida võib ühes sekundis salvestada tuhandeid, mõne lidari puhul ka üle miljoni.

“Praegu peame me drooni külge monteerima arvuti, kuhu need mõõtmiste andmed salvestada. Ja pärast, kui droon on maandunud, saame andmed kätte ja teeme andmetöötlust. Praktikas see tähendab muidugi seda, et droon läheb raskemaks, nõuab rohkem akusid, lendab vähem,” räägib Sell.

“Kui me saaks üle õhu reaalajas andmed droonist kätte, milleks oleks vaja 5G-d, saaksime kergema drooni,” ütleb ta. “Muidugi juhul, kui terminal (see sideseade, mis 5G tugijaamaga ühenduse loob – toim) sama raske ja kobakas pole kui praegu arvuti,” muigab Sell.

Esimene sagedus pakkumisele, oodata on miljoneid

“Kui me kujutame ette, et istume 5G ellu viimisel ümber laua, siis on seal telekomiettevõtted, riik ja… tühjad toolid,” ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. “Kes sinna tühjadele toolidele täpselt tuleb, veel ei tea, aga need peaks olema uued teenusepakkujad.”

Selleks, et 5G-d kasutavad teenused saaks sündida, peab enne olema 5G võrk valmis. Ja selleks peab riik olema välja andnud sagedusload.

Esimene oksjon peaks käivituma ligi kuu aja pärast, kui 1 597 000-eurose alghinnaga läheb pakkumisele 3,6 GHz sagedusluba.

Kokku jaotatakse raadioeeter vahemikus 3410–3800 MHz kolmeks ehk sellele sagedusele saavad oksjonilt loa osta kolm parima pakkumise tegijat.

Kuigi huvilisi olevat palju ja Eesti sidefirma Levikom on vihaselt nõudnud sageduse neljaks jaotamist, et ka neile jääks võimalus üks osta, sest kolme suurt mobiilioperaatorit nad ilmselt üle pakkuda ei suuda, ametnikud siiski alla ei vannu ja jätavad 3,6 GHz ala kolmeks. Põhjendus: kui vahemik jaotada neljaks ja sagedusribad teha kitsamaks, ei saaks seda enam nii efektiivselt 5G ühendustes kasutada ja väärtus langeb kõigi jaoks.

Kui esimese sageduse kolm litsentsi peaks riigieelarvesse tooma ilmselt miljoneid eurosid, siis aasta lõppu või järgmisse jäävad edasised sagedusload.

5G on nimelt kokku lepitud toimima kolmel sagedusel, nende kasutusele võtmise järjekorras:

• 3,6 GHz
• 700 MHz
• 26 GHz (mida nimetatakse 5G kontekstis ka millimeeterlaineala)

Sagedused ja lõpuks ka otstarve, milleks nendega ehitatud võrke kasutatakse, võivad üksteisest päris palju erineda. Nii tähistab 5G korraga vastandlikke asju: väga suurt leviala ja väikest leviala, väga kiirelt reageerivat võrku ja mitte nii kiirelt reageerivat võrku. Kui millimeeterlaineala on suhteliselt väikese leviga, siis see sobib hästi väga tihedalt asustatud piirkonna jaoks väga kiire ühenduse pakkumiseks, madalam 700 MHz aga levib hoopis kaugemale.

5G tehnika ehitaja Ericsson on kaardistanud kolm suunda, kus me 5G-d kasutame:

1. parem mobiilne andmeside – see sama asi, mida me praegu 4G-ks kutsume, aga lihtsalt kiirem ja võimsam, mis sobib üha suuremate nõudmistega tarbijatele
2. väga vähe ressursse nõudvad seadmed, mida on aga palju – need on kõikvõimalikud sensorid
3. kriitilised seadmed, mille puhul on ühenduse toimivus ülitähtis

Raivo Sell ütleb, et isejuhtivate sõidukite esimeses etapis on vältimatu kaugjuhtimine ja selleks ongi 5Gd vaja, mille ühendus ei katke ega vea alt.

“Näiteks kõik need isejuhtivate busside tootjad, mis maailma linnades on sõitnud – EasyMile, Navya ja nii edasi – ütlevad, et ilma 5G-ta nad kaugjuhtimist tööle ei pane,” räägib Sell.

“Meie taotleme praegu koostööd Helsinki Fabulous bussi projektis, mille projekti osas on samuti kaugjuhtimisruum,” ütleb Sell. Et Tallinnas selline buss sõitma hakkaks ja turvalisuse tagamiseks selle üle kaugelt kontrolli saaks võtta, on samuti 5G-d vaja.

Seadmed alles tulevad

Samal ajal, kui riigid annavad kasutusse sagedusi, telekomifirmad ehitavad neile uusi võrke, on oodata ka lõpuks seadmete ilmumist, mis 5G võrkudes toimiks.

Ericssoni mullu novembris ilmunud raport toob välja ajakava, mille järgi esimesed nutitelefonid kesksagedusel (3,6 GHz) jõuavad turule alles teises kvartalis – tuntumatest mudelitest peaks nendeks olema Huawei P30 ja Samsung Galaxy S10.

Aasta teises pooles peaks telefonidest valmis saama ka millimeeterlaineala toetavad mudelid.

Enne telefone on aga valmis saanud ja ootavad võrkude käivitumist ruuterid – kas siis kaasaskantavad taskuruuterid või näiteks koju või kontorisse nn fixed wireless püsiühenduse loomiseks mõeldud seadmed.