Võrgustik plokiahela ettevõtetest

Arimura ja tema äripartner Hikaru Kusaka veavad Eestis tegutsevat ettevõtet Blockhive OÜ. Selle nimi sarnaneb justkui “mesitaruga” ja see on ka ettevõtmise taga olev idee: luua võrgustik partner-ettevõtetest ja oma projektidest, mida kõiki ühendab plokiahela tehnoloogia. “Blockchive on nagu platvorm või kiirendi. Me tahame teha ökosüsteemi plokiahela ettevõtete firmadest.”

Mehed on teinud aastaid Jaapanis tööd teistele ettevõtetele, aga siis otsustasid luua oma äri Eestis. “Umbes kaks aastat tagasi lugesin ma artiklit Eesti valitsuse CIO-st, Taavi Kotkast. Ja ma mõtlesin, mis asja ta räägib? Eesti ulatub e-residentsusegea üle oma füüsiliste piiride. Selle potentsiaal on midagi varem tundmatut.”

Jaapanlasi võlus Eesti asjaajamise kiirus ja efektiivsus, Arimura räägib ettevõtte asutamisest, arvete maksmisest ja muust bürokraatiast, mis Eestis on imelihtne võrreldes tohutu paberimajandusega Jaapanis.

Pakri juurtega krüptoraha äpp

Peale partnerprojektide leidmise ja toetamise on Blockhive’il ka üks “oma lapsuke”, nimelt arendab firma äppi eesty.

“Me tahtsime viidata ilusale Eesti nimele,” selgitab Arimura nime tausta. Sisuliselt peaks tegu olema krüptoraha walletiga ehk äpiga, mis on justkui digitaalne rahakott. “Praegu peab igaüks, kes tahab midagi krüptovaluutaga tegemist teha, alustama mõne krüpto-börsi (exchange) kasutamist. Me tahame, et läbi eesty äpi saaks lihtsalt krüptoraha saata, edaspidi võivad sinna lisanduda deebetkaardi võimalus, inimeselt-inimesele laenud ja muud sellist,” rääkis Arimura äpist, mis praegu on arenduses ja peaks lähikuudel välja tulema.

“Eesty saab olema seotud ka Pakrisse tuleva kaevandusega,” kinnitas ta, aga ütles, et täpsemad detailid selguvad lähiajal.

ICO maailm pole veel küps

Arimura rääkis intervjuus ka laiemalt krüptoraha maailma võimalustest ja probleemidest.

Näiteks on ICO (initial coin offering ehk krüptomüntide esmapakkumine – toim) mõõduka hullusena haaranud kogu maailma. Pankur Rain Lõhmus ütles, et ICOde läbi on tänavu liikunud juba üle miljardi dollari väärtuses raha. Näitena mullist tuuakse seda, et prominent Paris Hilton toetab väga ähmase sisuga ICOt.

Jaapani plokiahela-ettevõtja sõnul on ICOd on selgelt väga varases arengujärgus ja investoreid tuleb kõvasti harida, vaja on ka teatud reguleerimist pettuste vältimiseks, aga ometi on see oluline uuendus. “20 aastat tagasi ei julgenud keegi internetti oma krediitkaardinumbreid lüüa. Jah, esialgu võis olla pettustega probleeme, aga me saime neist üle. Innovatsioon ei peatu,” rääkis Arimura.

Tema sõnul on ICOdes pakutavaid ühikuid ehk tokeneid kahesuguseid: systems-token ja value-token. Esimene neist on mingi praktilise väärtusega asi, mis töötab ökosüsteemis. Selline token võib-olla vahetuskaubaks mingi muu vara või väärtuse jaoks või õiguseks (üheks näiteks peetakse Filecoini, mida saab teenida kõvekettamahu pilve rentimise eest). Teine tüüp, value-token, annab aga lihtsalt osa varast ja käitub nagu väärtpaber. Arimura sõnul on mitmed suurriigid value-tokeneid hakanud kohtlema väärtpaberina. Näiteks hoiatas USA finantsregulaator SEC, et kui miski näeb välja nagu väärtpaber, siis seda maksustatakse nagu väärtpaber.

Küsides Arimuralt Eesti Estcoini projekti kohta, siis ütleb ta, et ei taha sellele täpset hinnangut anda, kuid ilmselt peaks sellel olema laiem systems-token funktsioon kui lihtsalt valuuta.

“Teid on ainult 1,3 miljonit, aga te olete väga avatud uuele tehnoloogiale. Ma tunnen ka, et me oleme väga teretulnud,” võttis Arimura oma senise kogemuse kokku.