RIA ei ole varem konkreetsete tootjate osas ühtegi avalikku sõnavõttu teinud, 2018. aastal avaldatud aastaraamatus pöörati tähelepanu sellele, et Eestis on juba Hiina kaameratesse sisse häkitud, mille tulemusena läks politsei juhtimiskeskuses Harjumaale paigaldatud kaamerate osas pilt mustaks.
Kuigi toona väitis RIA, et kirjeldatud intsidendi puhul ei olnud tegu eelnevalt nimetatud tootjate kaameratega, siis Hikvisioni ja Dahua hinnangu küsimusele vastust andes viitas ameti pressiesindaja Seiko Kuik just toonasele sõnavõtule. Geenius ei ole RIAlt mitme päeva vältel saanud kinnitust ega ümberlükkamist, et toonane sõnavõtt oleks siiski käinud nende tootjate kohta.
“Kaamera, nagu ka iga teine internetti ühendatud seade, kujutab endast riski: mõni suuremat, mõni väiksemat. Nende maandamiseks on mõistlik, et mistahes seade ei pääseks kontrollimatult internetti, vaid oleks läbi mõeldud, kuhu seadmed on ühendatud, kust peab saama ligi ning mismoodi on piiratud, et seade ei saaks kontrollimatult võtta ühendust internetis asuvate serveritega,” ütles Tammer.
Täiendus, 9. juuni kell 13:04. Artikli avaldamise järgselt teatas Kuik, et Tammeri sõnavõtt käib kõigi valvekaamerate tootjate kohta, mitte ainult konkreetsete tootjate kohta.
PPA: Hikvisioni ja Dahua kaamerad ei ole avaliku võrgu vahendusel kättesaadavad
PPA juhtivpiiriametniku Kristjan Vaheri sõnul ei saa politsei tehnoloogilisi lahendusi ja kaamerate võimekust detailselt kommenteerida, sest tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega või riigisaladusega, kuid ta annab mõista, et politsei poolt kasutatavad kaamerad ei suhtle Hiinas ega Venemaal asuvate serveritega.
“PPA kasutatavad kaamerad ei ole avaliku võrgu vahendusel kättesaadavad ega saa sinna ka ise ühendust võtta. Ka ei ole PPA tuvastanud kaamerate suhtlust välismaisete serveritega. Ükski PPA kasutatav kaamera ei ole arvutivõrgu turvalisust tagav seade, arvutivõrgu turvalisust tagame selleks mõeldud seadmete ja meetmetega,” ütles ta.