Mida teha, kui keegi internetis ahistab?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
work-933061_1920.jpg

Internet on tänapäeval meie eluga juba nii põimunud, et enam ei kujuta ettegi, mida ilma selleta peale hakata. Tänu internetile saame kätte enda lemmikmuusika, vaatame voogedastusteenuste kaudu enda lemmiksarju ning saadame tähtsaid töökirju e-maili teel.

Siiski võib internet vabalt olla tänapäeval ka ahistamise kanal, kus lapsele või täiskasvanule avaldatakse interneti kaudu mingil moel survet. See võib olla nii minevikus saadetud piltide või kirjade avaldamisega ähvardamine, kui ka lihtsalt internetikiusamine või mõnitamine.

Seega oluline on teada, mida tuleks teha, kui keegi interneti kaudu ahistab ning justiitsministeeriumi avaldatud juhend annab mõned head näpunäited.

Veebikonstaablid

Politsei on välja pannud ka veebis töötavad politseinikud ehk veebikonstaablid. Neile on võimalik teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest veebikeskkonnas. Näiteks Facebookis annavad inimestele nõu veebikonstaablid Andero Sepp ja Maarja Punak. Antud konstaablitele saab esitada küsimusi seaduste kohta, saata politseile vihjeid kui kahtlustad, et keegi esineb internetis sinu nime all ning ka kiusamise või ahistamise puhul.

Kindlasti tuleb teatada

Kui rääkida lastest ning selgub, et keegi on internetis sinu lapse suhtes käitunud ligitükkivalt, siis tuleb sellest kindlasti politseile teada anda. Internetis võib ahistajal olla korraga mitu erinevat ohvrit, seega on oluline teatada juhtunust nii kiiresti kui võimalik.

Mida mitte teha

Esiteks ei tohiks hakata lapse asemel vestlust iseseisvalt jätkama, et ahistaja niiöelda vahele võtta. Nii võib hävitada tõendeid ja ahistaja süüdimõistmine kohtus võib osutuda võimatuks. Võimalusel tuleks juba olemas olevad vestlused salvestada, et neid saaks hiljem tõenditena kasutada.

Teiseks ei tohiks nõuda lapselt, et ta ahistajaga edasi suhtleks. Nii võib minna seadusega vastuollu, sest ahvatled last seksuaalsele tegevusele. Lisaks võib antud tegevus olla ka lapsele traumeeriv.

Kolmandaks ei tohiks kindlasti hakata kurjategijat ise jälitama. Seda tuleks lasta teha politseil nii kiiresti kui võimalik. Eraviisiline jälitustegevus on kuriteona karistatav.

Avafoto: Tookapic

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.