Andmekeskuste ekspert Riho Kurg ütles, et tehniliselt pole Eestis põhimõtteliselt mitte midagi puudu, et siia ehitada selline andmekeskus nagu plaanis Apple, millest kirjutasEesti Ekspress. Apple’i plaan jäi Ekspressi andmetel Eestis katki asjaajamise kohmakuse tõttu, ent ei edene tegelikult ka uues asukohas.

Internetiühendusi Eestis on

Andmekeskuste jaoks on üks tähtsaim parameeter piisavate internetiühenduste olemasolu ja Eestis võib nende kohta vastata nii “piisab” kui ka ei “piisa”, rääkis Kurg. “Ühest küljest on ju väga vähesed Eesti fiiberoptilised magistraalid seal, kus oli juttu andmekeskuse ehitamisest, Pakri poolsaarel. Samas pole fiibri ehitamine nii suur töö, kui võib tunduda, selle ühendusi on lihtsam luua kui elektriühendust vedada.”

Tema sõnul on täiesti elementaarne hügieenifaktor see, et korralikul andmekeskusel on vähemalt dubleeritud interneti välisühendus ja selle osas on Eesti ka sobiv koht. Fiiberoptiline välisühendus on nii Elisal, Telial, Linxtelecomil kui ka Tele2-l. “Ja kui arvestada, et Elisa kaabel läheb Soome ja Telia oma Rootsi, siis on need ka eri suundadesse dubleeritud. Näiteks Google’i Hamina andmekeskuse ühendused on dubleeritud eri suundadesse Kotkasse ja Helsingisse,” rääkis Kurg.

“Mina arvan, et meil pole midagi põhimõtteliselt puudu, et selline [Apple’i mastaabi] andmekeskus Eestisse teha,” hindas Kurg Eesti IT-taristu tehnilist valmisolekut sellise investeeringu vastuvõtmiseks. Mõju oleks sellel aga positiivne, hoolimata sellest, et andmekeskuse töötajate hulk jääb väikseks.

“Andmekeskus annab väga olulise kogemuse, mida mujalt ei saa. Kui sa ikka vahetad seal nädalas näiteks 10 000 kõvaketast, aga muidu oleksid Eestis näinud üldse kokku kümme serverikappi, siis see on väga tähtis kogemus,” selgitas Kurg, kes onaastaid olnud Eesti ühe suurima serverimajutuse pakkuja Zone.ee tegevjuht.

Eesti Ekspressi andmetel uuris Apple kolm aastat tagasi võimalusi Eestisse andmekeskus ehitada, kuid plaan takerdus aeglase asjaajamise tõttu.

Taanis algas äsja ehitus, lõpuks tarbib 3% riigi elektrist

Kui firma 2015. aasta 23. veebruaril teatas, et investeerib 1,7 miljardit eurot Euroopa andmekeskustesse, olid lõplikuks valikuks sõelale jäänud kaks kohta, Iirimaa ja Taani linn Viborg.

Viborgis algas reaalne ehitus alles mõned nädalad tagasi, kui augusti lõpus asuti ettevalmistustööde käigus tulevase andmekeskuse kohalt pinnasetöid tegema. Muuhulgas saab andmekeskus oma alajaama, sest see hakkab valmimisel kasutama ligi 3% kogu Taani üldisest elektritarbimisest.

Apple tahab keskust Iiri metsa, kohalikud protestivad

Iirimaal aga asjad nii libedalt ei lähe. Apple otsustas mitme Iiri riigi enda pakutud andmekeskuse asukoha asemel (nii nagu Soome on andmekeskustele kohad välja pakkunud) hoopis teise paiga valida Galway maakonnas Derrydonnelli metsas. Arendus on aga takerdunudIirimaa planeeringukomiteesAn Bord Pleanála.

Kohalike inimeste ja asutuste põhiprotest Apple'i andmekeskusele seondub keskkonnamõjudega: kardetakse, et see keset metsi ehitatav hiigelkompleks mõjutab loomaliikide elualasid ja mitmekesisust, samuti põhjustab üleujutusi.

Apple'iandmekeskuste ülemaailmne vanemdirektor Robert Sharpe püüdis veebruaris komiteed ja kohalikke rahustada lubadusega, et ehitusega püütakse looduskeskkonda võimalikult vähe häirida, vajadusel kasutatakse ehituseks lausa elektrisõidukeid.

Õhust võetud reegel tuumajaama läheduse kohta

Suvel vaieldi uue nüansi üle, sest kohalike sõnul on andmekeskus liiga lähedal kohalikule tuumajaamale. Apple'i esindaja sõnul vastab asukoht firma enda reeglile, et lähim tuumajaam tohib olla minimaalselt 320 kilomeetri kaugusel.

Kohalike sõnul on reegel õhust võetud, sest firma USA andmekeskused seda ei järgi. Protesteerijate hinnangul on Apple 320-kilomeetri reegli välja mõelnud selleks, et välistada teised Iirimaal andmekeskustele mõeldud asukohad ja ehitada uus justDerrydonnelli metsa.

Tegu on selgelt väga massiivse ehitusega ja Sharpe'i sõnul ongiandmekeskuse asukoht on valitud selle järgi, kus seda saab aja jooksul vastavalt nõudlusele laiendada.

Derrydonnelli andmekeskuse jaoks on firmal plaan ehitada lõpuks kuni kaheksast hoonest koosnev kompleks, mille loomine võtaks aega kuni 15 aastat ja 850 miljonit eurot. Praegu seisaballes esimese hooneplaneering vaidluste taga.

Apple'i sõnul seisab firma ees üha kasvavnõudlus App Store, Apple Music, Apple Pay ja iCloud teenuste järele, mida andmekeskus peaks aitama rahuldada.

Avafoto: Apple'i Põhja-Carolinas asuva andmekeskuse päikesepaneelid.