Milline wifi-võrk valida: 2,4 GHz või 5 GHz?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Seadmete ühendamiseks wifi-võrku kasutatakse tänapäeval peamiselt kahte sagedust – 2,4 GHz ning 5 GHz. Neist esimene on aja jooksul oluliselt rohkem populaarsust kogunud ning selle kaudu toimub suurema enamuse seadmete võrku ühendumine. Miks aga peaks valima vähemlevinud variandi ja kas sellel on eeliseid?

Taustaks

Wifi-sagedused on seotud standardiga IEEE802.11. Selle algne versioon toetas 2,4 GHz sagedust ning hilisemad täiendused lisasid andmeedastuskiirust ning lisasid ka võimaluse kasutada 5 GHz leviala. Iga uue versiooniga on lisandunud algse protokolli lõppu täht, mille järgi seda teistest eristada. Uusimad ja hetkel ka kõige suuremate andmeedastuskiirustega versioonid on 802.11n ja 802.11ac ning mõlemad toetavad nii 2,4 GHz kui ka 5 GHz sagedusi.

Mis vahe on 2,4 GHz ja 5 GHz sagedustel?

Suurim erinevus tehnilise poole pealt on asjaolu, et 2,4 GHz leviala on suurema ulatusega ent selle andmeedastuskiirused on väiksemad. Kuna 5 GHz sagedusala vahemik on väiksem, siis näiteks ei levi see nii hästi läbi seinte, põrandate ja muude takistuste. Samas on 5 GHz võrgu eeliseks suuremad kiirused nii üles- kui allalaadimisel.

Kumba eelistada?

Kuna paljud seadmed toetavad ainult 2,4 GHz sagedust, siis on selle leviala seetõttu ka oluliselt rohkem ülekoormatud, tänu millele ei pruugi kõik seadmed nii sujuvalt töötada. Näiteks kasutavad seda sama sagedust nii beebimonitorid, mikrolaineahjud kui ka garaaži avamissüsteemid. 5 GHz sagedusalas selliseid segajaid pole, seepärast esineb seda kasutades ka vähem katkestusi ning tänu kasutajate väiksemale hulgale on ka sinu ühendus stabiilsem.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.