Kuidas me töötame

Noor startupper: selleks, et tööd teha, kustutasin Facebooki ja lülitasin telefonis teavitused välja

Kes: Eglit Väli, LeapINi kliendilahenduste haldur
Asukoht: Tartu
Üks sõna, mis kõige paremini kirjeldab, kuidas te töötate: Efektiivselt
Arvuti: MacBook Air 2015, 13 tolli
Telefon: iPhone 5s

Mida te LeapINis teete?

Tegelen peaaegu kõigega peale raamatupidamise ja koodikirjutamise. Tegutsen nii ärisuunal kui ka LeapINi toote paremaks muutmisel. Ametinimetuseks on mul customer solutions architect ehk otsetõlkes kliendilahenduste arhitekt.

Otsisin päris pikalt Tartusse tööd, kuna Tallinn pole päris minu linn. Uurisin võimalusi erinevates ettevõtetes ning otsustasin kirjutada LeapINile, kuna toode tundus põnev ning nägin päris häid arenemisvõimalusi. Pärast põgusat e-kirja teel toimunud vestlust kutsuti intervjuule ja sealt läks kõik edasi.

Mille poolest erineb teie töö LeapINis mõnest nn klassikalisest ettevõttest?

Puudub hierarhia kui selline, kuid see ei tähenda et puuduks vastutus oma töö eest. Töötajal on vabad käed suures osas, kust, millal või kuidas tööd teha.

Mis on LeapINis töötamise puhul huvitavat või erinevat, kui teistes firmades?

Ei tahaks küll öelda tüüpvastust “inimesed”, kuid nii on. Võrreldes varasemate töökogemustega on LeapINis rohkem peretunnet ning kontorisse tulen alati hea meelega, sest suur motivaator on suhelda inimestega minu ümber. Selles osas on LeapIN väga head tööd teinud, tööle on võetud inimesed, kes sobivad omavahel hästi kokku ning seda peegeldavad ka tulemused.

Erinev on ka see, et keskendutakse sellele, et töö saaks hästi tehtud, mitte sellele, et kust või kui kaua seda tööd tehakse. Samuti ei ole meil “sloganeid“, mida ma pean ebavajalikuks. Ma teen oma tööd, sest mulle meeldib seda teha ning tunnen, et saan inimeste ehk meie klientide elusid läbi oma töö lihtsamaks ja või paremaks muuta. Seega ei tunne ma ka, et oleks vaja kuskile suurt plakatit, kus oleks kirjas “hassle-free life for our customers!” (murevaba elu meie klientidele, toim.) või midagi taolist. Endale tuleb mõtestada ära miks ja mida sa teed ning millised on sinu eesmärgid tööl.

Nimetage kolm olulist asja, mis teie töölaual on.

Arvuti, veepudel ja märkmik MVP-de (minimum viable products, minimaalsete töötavate ideede, toim.) tegemiseks ja mõtete ning märkmete kirja panemiseks.

Mis on teie kõige olulisem töövahend?

Mu aju. Pärast seda arvuti. Arvuti on kerge ja väike ning aitab töö tehtud saada kust iganes maailmas.

Praegu räägitakse palju, et tehnika arengu tõttu pole paljudel inimestel enam vahet, kus nad oma tööd teevad. Mida te sellest arvate?

Sõltub tööst. See on muidugi tore, et inimesed, kes töötavad peamiselt arvutiga, ei pea olema kontoris. On mitmeid ettevõtteid, mis soodustavad kontorist eemal töötamist, kuid samas tean ka peamiselt Eestist ettevõtteid, kus töö käib küll arvutiga, aga töötaja peab olema punkt kell 9 kontoris ja enne 17.30 ära ei tohi minna, seda jälgitakse piinliku täpsusega.

Loodan, et ükski lugeja mõnes sellises ettevõttes töötama ei pea, see pole lihtsalt inimlik. Haritud tööjõu puuduse tõttu see olukord ka paraneb. Ettevõtted hakkavad mõistma, et selleks, et saada endale parimaid talente tuleb ka omalt poolt panustada töötaja heaolusse.

Samas ei saaks sama töömetoodikat rakendada näiteks kirurgid, piloodid, teadlased või ehitajad ega teised, kes paratamatult peavad olema “objektil”. Need on kõik väga vajalikud ametid, mis nõuavad hetkel haiglas, lennukis, objektil või laboris kohapeal olemist. Ehk kunagi tulevikus tänu tehnika arengule saavad ka nemad nautida täielikult kodust töötamist?

Kust te ise oma põhitööd teete?

Enamjaolt kontorist, just inimeste pärast. Sõidan ka omajagu kahe kontori vahet, et asju Tallinna kontoris inimestega otse arutada. Iga kord Tallinna kontorisse minnes tekib soov kõiki kallistada, sest justkui poleks poolt perekonda ammu näinud. Minu eestlaslik tagasihoidlikkus miskipärast ei lase mul seda teha.

Viimased poolteist aastat olen ka magistriõppes EBSis ning selle tõttu olen omajagu Tallinna ja Tartu vahet pidanud sõitma, siis saab töö tehtud üldiselt rongis või pärast kooli Tallinnas. Ma olen ka üsna sotsiaalne inimene ning ainult kodust töötamine ajaks mu hulluks. Olen selle järele proovinud. Samas on mul veebruaris ja märtsis palju reisimist ees ning siis plaanin töötada eemalt.

Kuidas näeb teie jaoks töörutiin välja? Kas teil on nippe ja nõuandeid, kuidas sellest vabaneda?

Hetkel mul töörutiini ei ole tekkinud. Viimati oli mul nn töörutiin, kui käisin USAs ülikoolis, kus võisin 18 tundi järjest “hullu panna” ehk siis kell 5.30 trenni, 9.30 kooli, peale kooli uuesti trenni ning siis veel tööle ning koduseid töid tegema. Seitse tundi und ööpäevas oli õnnistus. Üldiselt ajasin läbi kuue tunniga ja nii neli aastat. See muutis minu arusaamisi töörutiinist ja üldse raskest tööst kui sellisest väga palju.

Sellepärast tundub ka tavaline tööpäev Eestis mulle pigem rutiinivaba, kuna aega jääb palju oma koeraga tegelemiseks, laulmiseks, magistriõppe lõpetamiseks, ja muudeks hobideks ja asjaajamisteks. Ütleksin selle kohta, et inimlikuks eluks jääb aega. Ma arvan, et minu nipp töörutiinist vabaneda oleks puhkus, mis hõlmab endas 12 tundi ööund ning päeval veel paar tundi uinakut. Vähemalt kui olin ülikoolist suviti tagasi Eestis, siis nägi enamik mu päevi välja sellised. Hea uni lahendab mitmeid probleeme, vähemalt minu jaoks.

Kui palju e-kirju päevas saate ja kuidas neis korda peate?

Usun, et umbes 15-20 ringis. E-mailide suhtes olen ma üsna korraarmastaja, avan kõik kirjad või kasutan loetuks märkimise funktsiooni, et nad oleks loetud staatuses ja mul ei tekiks lugemata e-maili märki arvutis või telefonis. Kuna ma poolteist aastat tagasi abiellusin, siis tegin endale ka uue e-mailikonto oma uue nimega ning meelega ei ühendanud ära oma vana e-maili. See oli ka hea viis üleliigsetest kirjadest vabaneda. Kui kellelgi on mind vaja kätte saada, siis usun, et see on infoühiskonnas võimalik ka ilma e-mailiaadressi teadmata.

Nimetage üks tehnikavidin, mille mõttekusest te aru ei saa ja mida ebavajalikuks peate.

Amazon Echo või üldiselt siis nutikõlarid. Tundub mulle pigem selline spioneerimise tehnikavidin.

Millised äpid on teie telefonis kõige olulisemad?

Facebook Messenger, LHV, Smart-ID.

Facebook, Instagram, Twitter või hoopis oma blogi, miks?

Oma blogi. Mul on oma väike reisiblogi ning seda on aeg-ajalt hea uuendada. Ma ei naudi kirjutamist eriti, aga vahelduseks hea tegevus. Kindlasti parem tegevus kui FB-s, Instas või Twitteris scrollimine.

Kuidas kasutada sotsiaalmeediat nii, et temast oleks kasu ja et ta ei oleks ajaraisk?

Esiteks keerates maha kõik teavitused, lisaks enam ammu pole mu telefonis Facebooki äppi. Need kaks vast olidki varem suurimad ajaröövlid. Nüüd käin nendes äppides, kus parasjagu vajadus või isu tuleb käia.

Kuidas vabal ajal tehnoloogiast lahti saada ja hästi puhata? Või kas puhkate koos tehnoloogiaga? Kuidas?

Nõuab natuke iseloomu ja pealehakkamist, aga on tehtav. Teadlikult tuleb teha otsus mitte telefoni või arvutit kasutada. Hea raamat on kindlasti kordades parem puhkamise viis kui Instagramis piltide vaatamine, kuigi ka mina teen seda. Sport on teine hea viis. Kui lähed jõusaali või rühmatrenni, siis lihtsalt ära võta telefoni kaasa. Kõikide teavituste välja lülitamine on kindlasti tegevus, mis annab ajule puhkust.

Mida te arvutimängudest arvate? Kas mängite (või olete mänginud) ja on mõni lemmik?

Väga ei arva midagi. Kuigi pean tunnistama et GTA on päris lahe mäng, kus saad end mõnes mõttes välja elada. Seda mängisingi viimati, eelmisel aastal. Minu jaoks on kurb nähtus see, kui noorel inimesel pole muud hobi peale arvuti või videomängude. Pigem võiks noor inimene selle asemel tegeleda enda liigutamisega või muu kasuliku tegevusega.

Kas tunnete vahel, et olete nutisõltuv? Mida siis teete?

Enam mitte nii väga, kuna nagu eelnevalt mainisin, lülitasin kõik teavitused telefonis välja ja kustutasin Facebooki äpi ära. Paar aastat tagasi viskas see nutindus nii üle mul, et mõtlesin et ostan nuppudega telefoni. Aga enam seda valikut ei teeks, kuna Smart-ID, Waze, Myfitness ja muud rakendused teevad elu pigem lihtsamaks. Olen ka päris mitu korda Instagrami telefonist ära kustutanud ning mingi aja pärast tagasi pannud. Hetkel on see ajaröövel veel alles.

Mis on parim nõuanne, mille olete saanud? Kellelt?

Failure is okay, but make sure to learn from every failure and share the lessons (ebaõnnestumine on okei, aga veendu, et õpid igast ebaõnnestumisest ning jaga oma õppetunde toim.). Selle tarkusetera sain Harvard Business Review artiklist Increase Your Return on Failure.

Mis on suurim õppetund, mida sooviksite ka teistega jagada?

You won’t know if you don’t try (sa ei tea seda kuni sa pole seda proovinud, toim.). Mul on päris mitmeid olukordi olnud selliseid, mille tulemust ma justkui teaks ette, aga reaalsus on teistsugune. Kehtib ka ärimaailmas, eeldused vs reaalsus.

Näiteks saab siin tuua minu otsuse minna ülikooli USAsse. Nagu paljud eestlased arvasin, et USA on unistuse riik, tegelikkus oli kardinaalselt erinev, vähemalt minu jaoks. Arvasin, et saan enam-vähem okei hariduse ja minust saab väga hea sportlane. Tegelikkus oli aga see, et sain väga hea hariduse, aga väga head, see tähendab maailmatasemel, sportlast minust ei saanud. Ma ei ole kurb selle lõpptulemuse üle, pigem on hea meel.

Kellele esitaksite needsamad küsimused? Miks?

Simon Sinekile. Ta on tark inimene, kes julgeb avaldada vastandlikku arvamust ning argumenteerida hästi oma seisukohti. Kuna ta on väga kriitiline nutinduse suhtes, oleks huvitav kuulata tema tõekspidamisi.

Rubriigis “Kuidas me töötame” räägivad tuntud inimesed, kuidas nad tööd teevad ning millised on nende nipid, üle pea kasvava töövooga hakkama saada.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.