Kuidas me töötame

Kaspar Korjus töötab selle nimel, et tal ei oleks enam tööd

E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus. Foto: PM/SCANPIX BALTICS

Kaspar Korjus on noor juht, kelle hallata on eestlastele palju tähelepanu toonud e-residentsuse programm. Sellel ametil on ta töötanud e-residentsuse programmi loomisest saadik. Viimase poole aasta jooksul on Korjus üha rohkem töökohustusi ära andnud ning oma sõnul töötabki ta selle nimel, et tal ei oleks enam tööd.

Kes: Kaspar Korjus, e-residentsuse programmi juht
Asukoht: Harjumaa
Üks sõna, mis kõige paremini kirjeldab, kuidas te töötate: Aeg ehk olukordadest arusaamine, millal tuleb aeg maha võtta, et mõelda
Arvuti: Lenovo
Telefon: iPhone 6, ei pea oluliseks, et telefon oleks alati kõige uuem

Kuidas teist e-residentsuse programmi juht sai?

2014. aastal läksin suvel Prantsusmaale ühte ärikiirendisse ja tahtsin seal hakata oma ettevõtet looma. Kuulsin, et Taavi Kotka, Siim Sikkuti ja Ruth Annuse poolt oli 10 miljoni e-eestlase idee. Mõtlesin selle peale oma ettevõtte luua. Kui nad arengufondi ideekonkursi auhinna võitsid, siis suhtlesin nendega.

Päev hiljem (pärast konkursi võitmist – R.L.) meilis Sikkut mulle ja ütles, et ma tuleksin nende poolt läbi. Kuulasin nad ära ja nad ütlesid, et selle asemel, et ma seda ise teeks, juhiksin seda riigi poolt. Jõudsime selguseni, et kui naasen Prantsusmaalt, siis hakkan seda juhtima. See oli siis veel arengufondi stipendium, mis maksti 12 kuuks. Peagi kasvas see suuremaks ja saime luua e-residentsuse programmi EASi kehasse. Kandideerisin ja võitsin selle positsiooni.

Kas see oli suunatud tööpakkumine?

Ei kindlasti mitte. Seal oli teisigi kandidaate. Kuna ma olin selle üles ehitanud ja selle kallal töötanud, siis oli mul kindlasti eeliseid. Aga nagu avalikus sektoris ikka, oli tegu avaliku konkursiga.

Mis teie loodavast ettevõttest sai?

Idee oli selles, et kui veebis asju müüa, siis väga tihti keskkonnad ütlevad, et ära veebi kaudu tehinguid tee, vaid kohtu alati füüsiliselt, kuna see on usaldusväärne. See tundus mulle absurdsena. Mõte oli selles, et teha kasvõi ühepoolsed lepingud e-residentide poolt, et ei peaks mõlemad e-residendid olema. Üks allkirjastab, et kui sa kannad mulle 100 eurot, annan ma sulle iPhone’i, see annaks usaldusväärsust juurde.

Tegime kõik valmis, aga äri saab kasvama minna vaid siis, kui platvorm on olemas, e-residentsust ei olnud siis veel olemas. Ideest ei saanud midagi edasi ja domeen on suletud. Idee ei ole midagi väärt ja see paarinädalane teostus ei ole ka midagi väärt, kõike peaks hakkama nullist ehitama.

Olete e-residentsuse programmi juhi kohustused ajutiselt andnud üle, miks nii?

Olin kuu aega vanemahoolduspuhkusel. Olen praegu paariks nädalaks tagasi. Uuest nädalast lähen uuesti ja olen kaks kuud ära ning siis naasen tööle. Olen abikaasale lubanud, et iga lapsega olen neli kuud kodune. Minu tööandjaks on e-residentsuse programmi nõukogu, Taavi Kotka ja Siim Sikkut, nende poolt ei olnud takistust vanemahoolduspuhkuse jaoks. Juba pool aastat tagasi andsin e-residentsuse operatiivse juhtimise üle Ott Vatterile. Puhkuse ajal teen endiselt tööd, kuid väiksemaks mahus.

Töölt eemal olek ja töökohustuste üle andmine teisele inimesele, kas see teie jätkamist e-residentsuse juures ei ohusta?

Ma olen eesmärgistanud selle, et ma kaotan oma töökoha ära, et mind ei oleks vaja. See tekitab olukorra, kus mind päevapealt lahti lastes ei ole programmil lühiajalist kaotust. Seda enam suudan väärtust luua, saan oma aega paremini planeerida strateegilisematele ja pikaajalisematele teemadele. Ma arvan, et väga paljudel juhtidel on sama eesmärk.

Ma leian uusi väljundeid, ärilisi ja strateegilisi, ma algatan neid ja viin nad sinnamaani, et ma ei peaks enam täiskohaga sellega tegelema. See on e-residentsuse algusest peale nii olnud. Järjest rohkem olen tiimile, partneritele ja erasektorile asju üle andnud. Operatiivse juhtimise üleandmine Ott Vatterile on järjekordne näide sellest, et igapäevaste võtmenäitajate jälgimised toimuvad tema poolt ja mina saan tegeleda strateegiliste kasvu küsimustega ja uute ärisuundade leidmisega.

Kuidas tekkis mõte rahvuslikust krüptovaluutast estcoin ja mis sellest saanud on?

Turust tulenevalt. Väga paljud e-residendid tahavad oma ettevõtet asutada ja ennast finantseerida läbi krüptoraha. Just nii nagu ühel hetkel tulid ühisrahastusplatvormid, on uueks asjaks läbi krüptoraha raha tõstmine. Väga paljudel e-residentidel on see soov ja väga paljud juba teevad seda. Väga palju on vaja teha, et Eestis oleks see mugavam, läbipaistvam ja arusaadavam. See on praegu analüüsi faasis, et milliseid seaduseid saab Eesti muuta ja milliseid saab vaid Euroopa Liidu poolt muuta.

Siin on kaks ideed, ICOd ja estcoin. Mõlemal juhul on erinevad töögrupid, mis neid edasi arutlevad. Täna on MKMis kohtumine, kus tulevad eri osapooled kokku, et valitsusele anda ülevaade krüptovaldkonnast, mis krüptomaailmas toimub, mis võiks teha ja mis on riskid.

Teie viimane blogipostitus, mis keskendus estcoinile, sai poliitikutelt palju kriitikat. Paljud väidavad, et need on teie isiklikud mõttevälgatused, mis ei ole kuidagi riigiga seotud. On see nii?

Enne blogipostituste avaldamist on see saadetud MKMile, erinevatele osapooltele avalikust sektorist ja erasektorile. See on meil standard. Mis puudutab estcoini, siis blogipostitused on väga üldised olnud. MKM toetab igasugust innovatsiooni ja uudseid lahendusi, konflikti ei ole olnud. Tähtsamad postitused ja ärisuunad on nõukogu juhtide poolt kinnitatud.

Praegu räägitakse palju, et tehnika arengu tõttu pole paljudel inimestel enam vahet, kus nad oma tööd teevad. Mida te sellest arvate?

Ma ei ole diginomaadilik. Mulle meeldib kindla asukohaga kodu ja kontor, kus on tiim koos. Mulle meeldib rannas päevitada ja kontoris töötada ja mitte neid kahte segamini ajada. Internetis on pilte, mis iseloomustavad digitaalseid nomaade, kus inimesed teevad rannas tööd. Ma ei mõista neid. Mul on rannas palav, higistan ja ma ei suuda siis mõelda ning tööd teha. Kui on vajalik hinge tõmmata, siis saab tööd kodukontorist teha, kuid minu jaoks ei ole kodune keskkond selleks kõige parem. Üksinda töötamiseks on ka teisi võimalusi. Üldises vaates töötab meil tiim paremini, kui töötame kõik koos.

Kui on võimalik proovida diginomaadi elu, siis proovige ära.

Olen teid korduvalt näinud pabermärkmikku kasutamas, miks te seda kasutate?

Pabermärkmik ja pastakas on kõige tähtsamad töövahendid. See maailm, mis me loome, on tihti keeruline. Arvutiga trükkides on mul raske seda endale selgeks teha. Mul on alati suured märkmikud, väikesed piiravad mõtlemist. Hästi suur märkmik, kus ei ole piiri ees. Joonistan seal lahti skeeme, märksõnu või teen konspekte sellest, mis praegu juhtus või toimus. Käsitsi lahti kirjutamine aitab ja väga tihti ma ei loe neid üle, ei tee neist pilte ega trüki arvutisse ümber vaid see aitab olukordi mõtestada.

Need ei ole ilusad märkmikud, kus on pealkirjad ja värvilised jooned vaid hunnik sigrimigri. Alustasin nende pidamist ülikooli ajal ja neid on kümneid olnud. Ma ei hoia neid alles, enne ära viskamist vaatan nad üle. Ühe jätsin kogemata arvamusfestivalil ühe laua peale ja väidetavalt on see Reformierakonna käes, nad lubasid selle tagasi anda aga ma olen ise ära unustanud järele minna.

Nimetage kolm olulist asja, mis teie töölaual on.

Arvuti, pabermärkmik ja snäkid.

Mis on teie kõige olulisem töövahend?

Arvuti.

Kuidas näeb teie jaoks töörutiin välja? Kas teil on nippe ja nõuandeid, kuidas sellest vabaneda?

See on huvitav küsimus. Me proovime tiimiga töörutiini tekitada. Oleme programmiga muutumas startupilikumast kehast organisatsioonilisemaks kehaks. Peame üha vähem testima äriturgu, kliente ja rahastust. Meil on kõik järjest rohkem teada ja paigas. Teatud rutiinid on vajalikud, et kuidas suuremas tiimis efektiivseks jääda. Need algavad väikestest asjadest. Alguses saime meililisti kõiksugu asju saata, enam ei saa, kuna see läheks spämmiks ära. Nüüd on meil Slackis erinevad kanalid selleks.

Kui palju e-kirju päevas saate ja kuidas neis korda peate?

Pool aastat on kõik okei olnud ehk operatiivsed emailid lähevad Otile. Strateegilised kirjad panen kalendrisse, kui need sinna ei mahu siis ma ei võta neid tegemisse. Ülejäänud kirju ma väldin. Vaatan kirju tööpäeva alguses ja lõpus. Meilide osa on väljaõppimise asi. Iga inimene võiks selles osas koolituse läbida. Emailid on nii suur osa meie tööst, parem investeerida üks päev koolitusele, kui mitukümmend aastat sõltuda inboxist.

Nimetage üks tehnikavidin, mille mõttekusest te aru ei saa ja mida ebavajalikuks peate?

Mulle on kingitud Bluetoothi kõlareid ja ma ei saa neist aru. Kui ma olen avalikus kohas, siis kuulan muusikat, raadiot või e-raamatud kõrvaklappidega. Autos ja kodus on eraldi kõlarid. Mul ei ole olnud kohta ja võimalust neid kasutada. Isegi parki minnes ei võtaks ma seda kaasa.

Millised äpid on teie telefonis kõige olulisemad?

Audible, Kindle, Slack ja kalender.

Facebook, Instagram, Twitter või hoopis oma blogi, miks?

Minu jaoks on kõik sotsiaalmeediakanalid kujunenud tööalaseks. Ma ei postita toidupilte ega jaga oma jalutuskäike. Mul on suhteliselt kerge sotsiaalmeediat hallata kuna tean milliseid sõnumeid erinevates kanalites jagan. Kui pean ühe valima, siis valiksin blogi. Üllatuslikult väärtustatakse tänapäeval endiselt pikkasid artikleid, mis on läbitöötatud ja sisukad kogu selle insta-jagamise jama kõrval. See toimib kõige paremini. Instagrami kontot mul ei ole. Facebook, LinkedIn ja Twitter on olemas.

Kuidas vabal ajal tehnoloogiast lahti saada ja hästi puhata? Või kas puhkate koos tehnoloogiaga?

Vaba aeg on mul looduslähedane. Kodu on mul metsa sees Tallinnast paar kilomeetrit väljas. Tehnoloogiat ma kunagi välja ei lülita, kuid kasutan seda teistmoodi. Mobiil on alati kaasas, kasvõi audioraamatu jaoks. Mul ei ole teavitusi sees ja need ei sega mu vaba aega. Mul ei ole kunagi olnud soovi tehnoloogiat välja lülitada.

Mida te arvutimängudest arvate? Kas mängite (või olete mänginud) ja on mõni lemmik?

Kahetsen, et ma ei ole viimasel ajal ehk 15 aastat mänginud. Ilmselgelt on olemas lahedaid mänge, mida saaks mängida. Mul ei ole olnud seda hetke, et mind mängudeni saada. Sülearvutist ei ole neid nii hea mängida ja siis peaks eraldi arvuti ostma. Ei ole seda hakanud veel tegema. Kui keegi meelitaks mu mängima, siis ostaksin koju arvuti ja hakkaksin mängima. Tänapäeva mängud on positiivselt üllatavad. Kui teie lugejaskond oskab mulle midagi soovitada, siis kutsuge mind mängima, mind saab mängusõltlaseks teha.

Mis on parim nõuanne, mille olete saanud? Kellelt?

Abikaasa õpetas, et töökohustusi saab edasi lükata. Ta võttis väga suvalt seda, kui tal oli hästi kiire ja kui pidi midagi tegema. Ta ütles, et tal ei ole praegu tuju seda teha.

Mis on suurim õppetund, mida sooviksite ka teistega jagada?

Olen seda TEDxYouth’il jaganud. Maailma saab selliseks luua nagu sa tahad.

Kellele esitaksite needsamad küsimused?

Kohtusin eelmisel nädalal ühe Katarist pärit naisega, kes treenib pistrikke.

Rubriigis “Kuidas me töötame” räägivad tuntud inimesed, kuidas nad tööd teevad ning millised on nende nipid, üle pea kasvava töövooga hakkama saada.
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.