Asukoht: Peamiselt Tartu, kümme protsenti tööst ka kliiniku Tallinna filiaalis

Üks sõna, mis kõige paremini kirjeldab, kuidas te töötate: Intensiivne

Arvuti: Sülearvutina Lenovo X1 Carbon. Kerge ja kiire. Laua taga tööks aga kliinikumi tüüparvuti koos tavalisest suurema kuvariga, mis hõlbustab tööd andmebaasidega.

Telefon: Nokia Lumia-seeria, vist 925. See on umbes viis aastat vana. Üldiselt püüan kasutada oma kultuuriruumi tooteid. Mida lähemalt, seda parem. Aga ka soliidne, mugav ja teeb häid fotosid.

Kuidas te oma praeguse ametini jõudsite?

Esimene huvisuund oli mul hoopis naistehaigused. Seal nägin, et me võime naisega ükskõik kui palju vaeva näha, aga kui keegi meest ei uuri ja ravi, on see tegevus sageli vaid ajutise või suisa puuduva tulemusega. Kuna keegi meeste soospetsiifilise meditsiiniga siis ei tegelenud, tuli see eriala ise üles ehitada.

Kuidas teie tööpäev välja näeb?

Töö jaguneb kolme suuna vahel: töö patsientidega, teadus- ja arendustegevus ning administratiivne töö. Erinevatel päevadel on eri suundadel erinev tasakaal. Alustan kell kaheksa ja enamasti püüan lõpetada viie-kuue paiku õhtul. Enam kui pooltel nädalatel tuleb lisaks ka pühapäevane tööpäev mõttetegevuseks.

Kuidas te jagate töö- ja puhkeaega, kas see on üldse võimalik?

Keeruline. Piirid on hägused, sest töö on ka üks hobidest. Nimetan ennast hobiteadlaseks, kuna selle töösuuna eest ma palka ei saa. Ühe päeva nädalas, laupäeviti, logelen siiski täiel rinnal. Püüan minimaalselt paar korda nädalas teha tunnikese sporti. Kõnnin igapäevaselt 8000 kuni 12 000 sammu. Professionaalsest kretinismist päästab välja ka kunstikogumise hobi.

Arsti tööst on inimestel erinev ettekujutus. Kas kasutate igapäevatöös klassikalises mõttes töökohta?

Heal kaasaegsel tasemel arsti töö on alati meeskonnatöö. Kindlasti on vaja kõrgtehnoloogilist infrastruktuuri. Kuna tegemisel ja tegemata asju on palju, siis kipub töölaud siiski olema üsna kaootiline. Paar korda aastas tühjendan töölaua ja selle ümbruse paberitest ja dokumentidest, mille täitmiseta on maailma toimumine probleemideta jätkunud.

Millist tarkvara, äppe, keskkondi vms kasutate oma töös? Miks just need on head?

Olulisimad on Kliinikumi e-keskkond eHL patsienditööks, MS Office tavatoimetusteks, SPSS andmeanalüüsiks. Sotsiaalmeedias olen Facebooki kasutaja.

Milliste igapäevaste tehnoloogiliste tööriistade, tarkvara või äppideta te ei saaks hakkama?

Olen oma elu püüdnud seada nii, et nii mina kui ka mu pere saame hakkama ka igasuguse tehnoloogilise kultuuri lakkamisel.

Kas ja mida te töö juures kuulate ja millised artistid teile meeldivad?

Kuigi olen ise õppinud väliskeskkonna täielikult välja lülitama, siis pean töö fooniks lisamüra tekitamist kindlaks töö efektiivsust vähendavaks teguriks. Aga näiteks triikimise kõrvale on kõige parem kuulata Arvo Pärti.

Lisaks mobiilile ja arvutile, milliste vidinateta te ei te elada?

Oma igapäevaeluks ma mingeid erilisi vidinaid ei vaja. Kasutan Fitbiti aktiivsusmonitori. Äppidest kasutan kahte – mingit ilmateadet ja Taxifyd.

Kas Eesti mehed, aga ka naised, on teie hinnangul nutisõltuvad? Kuidas see väljendub?

Nutitelefonid on tõesti “kuradist”. Väga lihtne on reaalsusest põgeneda virtuaalmaailma, kuigi sealt midagi sinu eluks vajalikku tegelikult ei ole. Ilmselt on see omamoodi nolifingu erivorm. Tunnistan endalgi seda pattu. Seetõttu korraldan endale regulaarseid mobiilivabasid nädalaid.

Kuidas päevakava meeles peate ehk milline on teie lemmik ajaplaneerija?

Püüan oma tegevustes teatud ajalise rutiini korraldada. Ideaalis sedavõrd, et ajaplaneerijat üldse vaja ei läheks. Pikemat horisonti vaatan suuremate paberkalendrite peal. Lähihorisondi dubleerin Outlooki kalendrisse, mis ka mobiiliga sünkroonis.

Sellest tulenevalt, mis on teie parim nipp aja kokkuhoiuks või parema tulemuse saavutamiseks?

Keskendumine hetkele. Kõige keerulisem on leida aega suuremahuliste ja komplekssete ülesannete, näiteks teadusartiklite kirjutamise jaoks. Seal paarist tunnist ei aita. Peab saama minimaalselt paar päeva järjest sügavuti tööd teha. Olen testinud – parima tegevuse annab niiöelda kloostrirutiin, kus on päeva peale vahelduvad mõtlus, reaalse füüsilise väljundiga käsitöö, näiteks minu puhul aiatöö, ja vaimne tegevus.

Kuidas te ennast energiat täis laete? Mida te teete, et töö unustada?

Pean oluliseks, et inimesel peavad olema nii füüsilist kui ka vaimset laadi hobid. Minul nii sport kui ka kunst. Lisaks kindlasti ka teatud komponendid aiatööst. Väga oluline on perekond. Lähiringi harmoonia määrab väga suurel määral inimese energianivoo ja selle kvaliteedi.

Milline on teie magamisrutiin?

Parim puhkus on reisida kaugele-kaugele teise kultuuriruumi, kus pole ei mobiili- ega internetiühendust. Soovitavalt umbes kaheks nädalaks. Und vajan ideaalis kaheksa tundi päevas. Perekondlikel põhjustel on reaalsus aga kuus ja pool kuni seitse tundi. Hakkan vaikselt kohanema ka sellega.

Mis raamatud te praegu loete? Kas eelistate paber- või e-raamatut?

Ei loe e-raamatuid. Ainuke koht, kus näen e-raamatul eelist, on ülipikkadel lennusõitudel, kus vastavalt meeleseisundile ja väsimusastmele on kergem sobivat lektüüri leida. Hetkel loen Henry Kissingeri “Maailmakorda”. Viimased loetud raamatud on olnud “Marjustini sajand”, “Alistumine” ja Abd-Ru-Shini “Jumala kümme käsku”. Ületööperioodidel peidan ennast “intelligentsete sopakate” maailma – viimastel aastatel on selleks olnud mõned Asimovi “Asumi” sarja raamatud.

Nimetage palun üks igapäevategevus, milles olete teistest parem. Miks, mis on teie saladus?

Õunapuude lõikamine. Olen sellega tegelenud kusagil kümnendast eluaastast alates.

Mis on suurim õppetund, mida sooviksite ka teistega jagada?

Sõna on tegu. Iga meie sõna jätab siia ilma jälje. Eriti tänapäeval, virtuaalses maailmas.

Kellele esitaksite needsamad küsimused? Miks?

Andres Koern või Vello Salo. Mõlemad väga suure elukogemusega vanema põlvkonna esindajad, kellelt on alati midagi õppida.